/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/08/07/6970217t1hbc60.jpg)
Üürihinnad Dublinis on tõusnud rekordkõrgusele, kraanade hulk linnas on aastaga kahekordistunud ning peenemates restoranides on enne järgmist aastat võimatu kohta saada.
Iirlased ei jõua Brexiti üle rõõmustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirimaa majanduse tärkamine on olnud muljetavaldav. 2012. aastal oli töötuse määr Iirimaal 15,2 protsenti, kinnisvarahinnad olid parimate aastatega võrreldes kukkunud enam kui poole võrra ning majandus vaakus hinge IMFi ja Euroopa Liidu 85 miljardi euro suuruse laenu najal, vahendab The Guardian.
Tänaseks on töötus Iirimaal langenud 6,2 protsendini ning Iiri keskpank prognoosib selleks aastaks 4,8-protsendilist majanduskasvu. Mullu kasvas majandus 5,1 protsenti.
2017. aastal on Iirimaa tõenäoliselt Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus neljandat aasta järjest.
«Tööd on nii palju, kui jõuad ära teha,» rääkis üks Dublinis tegutsev elektrik. Kui 2012. aastaks oli tema firmaomanikust isa kõik töötajad, kaasa arvatud oma poja, lahti lasknud, siis nüüd on ettevõttes taas palgal kuus inimest ning igale poole neid ei jagu.
Tänaseks on kontoripinna üür Dublinis jõudnud 673 euroni ruutmeetrist, see on 42 protsenti kõrgem kui Frankfurdis. Ökonomist David McWilliams rõhutas aga, et niisuguste hindade puhul ei saa iirlased loota mitte ainult kõvale Brexitile, vaid tarvis oleks midagi veel karmimat. «Kui Brexit ei suurenda nõudlust kontoripindade järele, siis lööb see meie ülehinnatud ärikinnisvara sektori uppi,» arvas ta.
Ka korterite üürihinnad on laes. Kui Londonis tuleb korteri üürimise eest keskmiselt välja käia 1277 eurot, siis Dublinis koguni 1450.