Päevatoimetaja:
Sander Silm

Leinajatel tuli lahkunu pärast matusebürooga jageleda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Surnuvedu on teatavasti äri, kuid märkimisväärselt tundlikum kui mõni teine ettevõtlusvaldkond. Lahkunu omastele on lihtne haiget teha, kui ärihuvid ületavad inimlikku suhtumist.

Nii juhtus Sulupere küla elaniku Ants Jõgiga, kelle ema suri Rapla haiglas tänavu 12. juulil, kirjutab Siim Jõgis Raplamaa Sõnumid. Jõgi soovis koos oma abikaasaga lahkunu eest ise hoolitseda, kuid selle õiguse väljavõitlemiseks tuli tal enne läbi murda ametnike jäigast suhtumisest.

Lahkunu pesemine, riietamine - kõik selle soovis pere enda peale võtta. Üllatus oli suur, kui nad kohapeal avastasid, et surnu eest asub hoolitsema hoopis matusebüroo Memoris, kellel on selleks Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (PERH) leping sõlmitud.

Haiglas pisteti Ants Jõgile näppu matusebüroo voldik ning paluti seal kirjas oleval numbril helistada. Kõne peale öeldi, et juba sõidab auto Tallinnast surnule järele ning ta viiakse ära.

Tühisõidu tasu

«Mina ei olnud nendega mingit lepingut sõlminud. Ei saa nii, et üks firma teeb ja meil mingit valikuvabadust ei ole,» ütles Jõgi. Enda sõnul püüdis ta veerand tundi järjest matusebüroo ametnikele selgitada, et tal peab olema õigus oma ema surnukeha eest ise hoolitseda, kui ta seda soovib.

Emotsionaalselt oli see raske, sest tema ema oli siit ilmast lahkunud kõigest loetud tunnid varem.

«Matusebüroo esindajad küsisid, kas ma siis surnuid ei karda. Vastasin, et kartke elavaid, mitte surnuid,» ütles Jõgi.

Jõgi ütles, et teda ei häirinud see, et matusebüroo oli kiiresti valmis oma tööd tegema, vaid see, et surnu lähedastel puudus valikuvabadus. Matusebüroo küsis tema sõnul Raplasse tehtud tühisõidu eest raha, aga selle maksmisest ta keeldus, viidates, et tema ei ole mingit lepingut sõlminud.

«Küsimus ei ole rahas, vaid põhimõttes. Ema surnukeha pesemine ja riietamine oli minu viimane austusavaldus temale,» ütles Jõgi.

Rapla haigla ülemarsti Aili Laasneri sõnul on välja töötatud surmast teavitamise, surnu transportimise ja lahangule saatmise juhend. Selle kohaselt on alates 1. juulist 2017 Raplamaa haiglas surnud patsientide transpordi korraldamises haigla koostööpartneriks matusebüroo Memoris. Laasneri sõnul saavad lahkunu lähedased kindlasti tellida teenust ka teistelt matusebüroodelt.

«Omaste teavitamisel edastame neile haigla koostööpartneri (matusebüroo Memoris – toim.) telefoninumbri ja informatsiooni, et haigla hoiuruumis hoitakse surnukeha kuni kella 11ni,» ütles Laasner. Ta lisas, et seejärel toimetab Memoris surnukeha külmkambrisse, mis on asjaolusid arvestades kaalutud otsus.

Pikemalt loe Raplmaa Sõnumitest.

Tagasi üles