Ministeeriumiametnikud peavad välisreisile minnes leidma kõige odavamad sõiduvõimalused ning enamasti maksab EL kulutused tagantjärele kinni. Sellest hoolimata on välislähetused ministeeriumites viimastel aastatel vähenenud.
Ametnikud reisivad enamasti ELi raha eest
Välislähetustel käiakse enamasti lennukiga ning üldjuhul sõidetakse turistiklassis.
Siseministeeriumi avalike suhete juht Katrin Lunt ütles Postimees.ee´le, et kuna kõige levinum sihtkoht, kus riigiametnikud käivad, on Brüssel, maksab lennupiletid enamasti tagantjärele kinni kas Euroopa Komisjon või Euroopa Nõukogu.
Siseministeeriumis tehakse umbes 350 välislähetust aastas ja näiteks tänavu on ministeeriumiametnike reisideks riigituludest planeeritud ligi 150 000 eurot.
Kultuuriministeeriumi avalike suhete juht Ave Toots-Erelt rääkis, et nende ametnikud ostavad reisipiletid enamasti internetist, sest sealt saab kõige odavamalt.
Mullu tegid kultuuriministeeriumi töötajad lennukiga 120 reisi ning keskmise lennusõidu maksumus oli 5143 krooni. Samas, lähetused Peterburgi, Riiasse või Soome tehti kas auto või bussiga ning need reisid jäid lähetuste arvestusest välja.
Tänavu on kultuuriministeeriumis välislähetusteks planeeritud 63 912 eurot, mille hulka kuuluvad ka sõidukulud, hotell ja päevaraha.
Toots-Erelt tõdes, et välislähetuste eelarve on kultuuriministeeriumis viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja mitte alati pole neil võimalik saata oma esindajat kohtumistele, kus ta tegelikult peaks osalema.
Keskkonnaministeeriumi ametnikud tegid ministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu sõnul mullu 632 välisreisi, millest lennureise oli 603 ja laevareise Helsingisse 29. Keskkonnaministeeriumi välisreiside sõidukulu oli mullu kokku ligi 3,9 miljonit krooni, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon hüvitasid sellest vastavalt 732 807 ja 844 424 krooni.
Tänavu ministeerium reisikulude osas muutusi ei prognoosi.