/nginx/o/2011/04/15/558736t1hbcf4.jpg)
Haigekassa maksis ajutise töövõimetuse hüvitisteks mullu 1,27 miljardit krooni (ligi 80 miljonit eurot), mis on ligi miljard krooni vähem kui 2009. aastal.
Haigekassa kulud haigushüvitistele vähenesid drastiliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulude vähenemine on tingitud seadusemuudatustest, töötavate kindlustatute arvu vähenemisest ning sotsiaalmaksuga maksustatava tulu vähenemisest, on kirjas täna kinnitatud haigekassa majandusaasta aruandes. Tulenevalt seadusemuudatustest maksab haigekassa hüvitist alles alates haigestumise 9. päevast ning hüvitise määr on varasemast väiksem.
Haigekassa teatel vähenesid selle kogukulud mullu 9 protsenti 10,96 miljardi kroonini. Tulud kahanesid 5 protsenti 10,87 miljardini.
Perearstile pöördus eelmisel aastal 957 090 inimest ja üldarstiabi finantseerimiseks kulus 1,01 miljardit krooni. Eriarstiabi teenuseid kasutas 797 048 kindlustatut ning selle rahastamine läks maksma 6,22 miljardit. Apteekidest väljastati 6,7 miljonit soodusretsepti, mille hüvitamiseks kulus 1,42 miljardit.
Reserve võttis haigekassa kasutusele 92 miljoni krooni ulatuses. Aasta lõpus oli haigekassal reserve veel 3,4 miljardit.
Ravikindlustatute arv oli aasta lõpus 1 256 240. Sellest moodustasid töötavad kindlustatud 45 protsenti, kindlustatutega võrdsustatud isikud 49 protsenti ja riigi poolt kindlustatud 6 protsenti.