Pärnumaa vallad tahavad Rail Balticule saada kohalikke peatusi

Valitsus otsustas lõpetada 2019. aastast raudteeliikluse Lelle-Pärnu lõigul ja seega peatada reisirongiliikluse Pärnuga Rail Balticu valmimiseni. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Pärnumaa inimesed vajavad enne reisijateveo lõpetamist Lelle-Pärnu raudteel kindlust, et piirkonna elanike liikumisvõimalused ei halveneks, teatasid Pärnumaa vallad.

«Soovime saada juba enne Lelle-Pärnu reisirongiliikluse sulgemist kindluse, et rajatavale kiirraudteele tulevad kohalikud peatused,» kirjutas pressiteates Tootsi vallavanem Riina Kukk. Tema sõnul ei lahenda hetkel, kus maakonna ainus peatus asub Pärnus, valdade elanike jaoks ühtegi ühistranspordi kasutamisega seotud probleemi. Teatavasti otsustas valitsus 2019. aasta alguses lõpetada Lelle-Pärnu reisirongiliikluse, mis tähendab hulgale inimestele väljakujunenud transpordivõimaluste kadumist.

Priit Enoki, Vändra alevivolikogu esimehe sõnul võis jääda valitsuse otsuse põhjendusest mulje nagu omavalitsused pooldaks Lelle-Pärnu ühenduse sulgemist. «Nii see ei ole. Meie elanike võimalused ühistranspordi kasutamiseks ei tohi halveneda, pigem on piirkonna arenguks ja ääremaastumise vältimiseks vaja ühendusi parandada.»

Esimehe sõnul on Pärnumaa omavalitsused ja Pärnumaa Ühistranspordikeskus hakanud otsima Vändra, Tori ja Tootsi piirkonna elanike jaoks võimalusi, kuidas saaks ärajäävat rongiühendust asendada bussidega.

Valitsus otsustas lõpetada avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel 1. jaanuarist 2019, sest raudtee tehniline olukord ei võimalda enam selle kasutamist reisirongiliikluseks. Rongi kiiruse hoidmine üle 60 km/h eeldab ligi 17 miljoni kulutamist raudtee uuendamisele.

Majandusminister Kadri Simson ei nõustu väitega, et maavanemad ei poolda Lelle-Pärnu lõigu sulgemist. «Kui vaadata Pärnu poliitikute varasemaid seisukohti, siis on Lelle-Pärnu sulgemist pidanud õigeks nii Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, linnapea Romek Kosenkranius, riigikogulane Toomas Kivimägi kui ka Pärnumaa omavalitsusliidu juht Lauri Luur, kes seda arvamust ka hiljutises Pärnu Postimehes kinnitas.» Simson lisab, et kõik need seisukohad mängisid valitsuse hiljutise otsuse tegemise juures selgelt rolli.

Majandusminister selgitab, et raudteed kasutatakse veel ca 1,5 aastat reisiveo jaoks, mille järel on raudtee tõenäoliselt nii palju kulunud, et kiirust tuleb alandada 60 km/h-ni. «Raudteel on viimastel aastatel olnud iga rongi kohta alla 30 reisija,» lisab Simson ja mainib, et bussid võimaldavad paindlikumat ja kiiremat ühendust.

Seoses peatuste juurde soovimisega sõnab minister, et kohalikud peatused ja nende asukohad Rail Balticu raudteel on paika pandud maakonna planeeringutega, mille mille koostamise protsessis osalesid ka kohalikud omavalitsused ning neil on olnud võimalus oma ettepanekuid planeeringusse teha. Maakonnaplaneeringud on aga vastu võetud ja arutelud on läbi. «Pärnu puhul võeti planeering vastu augustis 2016, järelevalvesse esitati pärast avalikku väljapanekut ning arutelusid detsembris 2016.»