:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/03/6953231t1h36a9.jpg)
Eduka kullaärimehe Alar Tammingu sõnul ei peegelda Eesti praegune kiire majanduskasv inimeste heaolu paranemist, vaid viib pigem hüperinflatsioonini ja inimeste säästude hävimiseni.
Alar Tamming: praegune majanduskasv hävitab inimeste säästud (25)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamming selgitas, et praeguses majandussüsteemis on olulisim näitaja pidev protsentuaalne kasv, mis iseenesest on juba põhimõtteline viga süsteemis, kuna on matemaatiliselt jätkusuutmatu.
«Iga pidev protsentuaalne kasv viib eksponentsiaalsele kasvule, mis maakera piiratud ressursside juures on võimatu. Lisaks eeldab see ka rahahulga pidevat suurenemist, mis viib aga hüperinflatsioonini ning inimeste säästude hävimiseni,» rääkis Tamming. «Inimeste säästude hävimine ei tohiks aga kindlasti olla majanduskasvu eesmärk.»
Tema sõnul ei saa aga majanduskasvu eesmärk olla abstraktne number, vaid inimeste heaolu ja õnnetunde suurenemine ning elatustaseme tõusmine. «See et praeguses süsteemis on midagi väga valesti peaks olema selge kõigile kes jälgivad maailma keskpankurite tegevust ja nende katseid kreenis rahasüsteemi veel kuidagi püsti hoida,» sõnas ettevõtja.
«Leian et pole vaja ennustada kas kasv on 4,3 või 1,7 protsenti. Pigem peaks majandust analüüsides arutama, mis saab edasi, millal ja kuidas tuleb võlal põhineva rahasüsteemi krahh ja milline peaks olema krahhijärgne rahasüsteem ja majanduskorraldus,» ütles Tamming.
Rootsi teise kvartali 4 protsendilist majanduskasvu kommenteerides ütles Tamming, et see on tulnud eelkõige sellest, et Euroopas on käimas rahatrükk ehk peenema nimega võlaostuprogramm, mille kaudu süsteemi pumbatakse raha, mis siis ringleb ja kajastub majanduskasvu numbrina.
«Inimeste heaolu see paremaks ei muuda, sest eelkõige ei lähe see süsteemi lisanduv raha mitte inimestele vaid pankade hapuks läinud võlgade katteks,» leidis ettevõtja.
Peagi avaldab statistikaamet Eesti teise kvartali majanduskasvu näitaja. Kui mingeid üllatusi ei tule, peaks see majandusanalüütikute ja ettevõtjate hinnangul igati väärikas olema. Esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus 4,4 protsenti.