Et raha säästmises ka pikas perspektiivis edukas olla, tuleb alustada lihtsatest muudatustest, oma harjumuste korrigeerimisest ja ebavajalike kulude minimeerimisest.
13 märkamatut rahanippi, millega hoiad kena kopika kokku
Koosta toitumisplaan. Kui suurem osa nädala toidukordadest planeerida, vajalikud asjad ette osta ning neist ise süüa valmistada, vähendab see nii toiduraiskamist kui ka koormust rahakotile.
Planeeri toidukorrad sooduskampaaniate järgi. Kampaaniapakkumiste otsimisega ei pea küll hulluks minema, ent korra nädalas oleks siiski hea jälgida, mida parasjagu soodushinnaga müüakse. Nii saad kallimate toodete nagu liha ja kala arvelt mõnevõrra säästa ja teha vastavalt neile ostudele muudatusi oma nädala toidukordades.
Joo rohkem vett. Tundub ilmselge, kuid paljud ei kasuta seda võimalust siiski ära. Kraanivesi maksab märksa vähem kui mahl, piim ja mistahes karastusjoogid. Ka väljas süües võiks tellida kraani- või pudelivett. Kui kodune kraanivesi ei kannata juua, siis ühekordse ostuna võid soetada filterkannu, milles muutub ka kraanivesi joogikõlblikuks.
Hangi lisatöö. See pole küll päris märkamatu muudatus, ent oleneb samas tööotsast. Korra nädalas kodude koristamine, koerte jalutamine või kasvõi oma liigsete asjade mahamüümine ei peaks kellelegi ületamatuks osutuma. Kui säästmine on su prioriteet, siis tuleb ka väikse lisaraha teenimiseks end kokku võtta.
Sea oma vajadused kahtluse alla. Siin on jutt pigem mugavusega seotud vajadustest, näiteks ajakirjatellimus või televisiooni lisakanalid on asjad, mis pole tingimata igapäevaeluks vajalikud. Kui tundub, et kulutad mõnele asjale liigselt raha, siis proovi seda vähendada või katseta paar nädalat näiteks ilma telekata elamist. Kui said hakkama, siis järelikult kasvõi mõnda aega sa ei vajagi seda.
Järgi 30 päeva reeglit. Kui soovid teha suuremat sorti, ent mitte kõige hädavajalikumat ostu, siis oota 30 päeva ning mõtle seejärel, kas sul on endiselt seda vaja. Selle ajaga võivad ka hinnad muutuda või leiad mujalt paremagi pakkumise. 30 päeva reegel aitab vältida oste, mille teed pigem emotsiooni najal.
Loo endale hädaabifond. Kui saabuma peaks ootamatu kriisiolukord, siis soovid kindlasti, et sul oleks selle tarbeks ka mõnevõrra raha varutud. Sellise konto võiks luua veel enne sedagi, kui alustad suurema säästmisega – kõik esimesed säästud võiks sinna minna.
Tee ja renoveeri ise. Mõni mööbliese ei vaja tingimata väljavahetamist, kui selle välimus on kulunud. Katseta enne seda mööblitüki värvimisega, mis võib sellele anda hoopis uue värskema kuue. Enne mistahes asja ostmist tasukski seega kaaluda, kas seda saab veel kuidagi värskendada või kuulub asi mahakandmisele.
Kasuta sooduskuponge mõistlikult. Ära unusta, et tingimata iga kupongi ei pea ära kasutama. Näiteks ühe soodsama burgerieine asemel võib juba ilma kupongita valmistada soodsama korraliku lõunasöögi.
Tea oma valikuid. Mõned asjad on soodsamad veebis, mõned teises linnas, mõned hoopis teise ringi poodides. Enne tarbekaupade ostmist võiks ringi vaadata ja nõu küsida, kust saaks selle soetada kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega. Mida rohkem erinevate pakkumiste ja hinnaerinevustega kursis oled, seda parem.
Ära unusta hooldust. See kehtib nii auto kui kodumasinate kohta. Mõistlikum on nende seisukorda hoolikalt jälgida ning neid regulaarselt hooldada, sest see aitab ennetada suuremate probleemide teket. Kui seade on otsi andmas ning vajab äkitselt väljavahetamist, läheb see lõppkokkuvõttes kallimaks maksma.
Unusta halvad harjumused. Suitsud, alkohol, maiustused, rämpstoit – misiganes su rahakotti igapäevaselt tühjendab. Kui koostad endale eelarvet, võib see su silmad avada, kui palju need igapäevased harjumused tegelikult kuus või aastas maksma lähevad. Neist vabanemine pole kerge, ent on seda väärt.
Kasuta kliendikaarte. Olgu sellega kaasnev soodustus üks või 20 protsenti, asi siiski seegi.