Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Graafik: uute autode müük läheneb buumiaegsele tasemele (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uued autod.
Uued autod. Foto: Tairo Lutter

Eesti suuremad automüüjad rõõmustavad – majanduskasv on silmanähtavalt jõudnud autoturule ja poole aastaga on müüdud rohkem uusi sõiduautosid kui nad loota oskasid. 

Sellele viitab selgelt ka statistika. Kasvõi juunis kasvas uute sõiduautode müük aastataguse ajaga enam kui kolmandiku võrra. Kuue kuuga on tänavu müüdud aga 13 332 uut autot, mida on 13,4  protsenti rohkem kui 2016. aasta samal perioodil, selgub Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmetest. 

 

«Sel aastal on autoturg üllatuslikult jõudsalt kasvanud. Sellist kasvu me kindlasti ei oodanud,» ütles Amserv Grupi tegevjuht Rene Varek. Kusjuures Amservi müük sammub turu keskmisest tema sõnul veelgi eespool, poole aastaga lõi ettevõte möödunud aasta müügitulemust ligi 15 protsendiga. 

Vareki sõnul on kasv laiapõhjaline, sest uus autosid ostavad nii suured ja väiksemad ettevõtted kui ka eraisikud. «Kõige selle aluseks on üldine tugev majanduskasv, mis jõuab väga kenasti ka autoturule,» viitas Varek Eesti esimese kvartali 4,4 protsendilisele majanduskasvule. 

Teisalt toob edu hea mudelivalik ja agressiivne müügistrateegia. «Amservi portfellis on tugevad brändid. Eeskätt aga Toyota, mis on keskne mark ja mis meie müügimahtusid üles vedanud on.» Toyota edu kinnitab ka AMTELi statistika: kuue kuuga on neid müüdud juba ligi 2300 tükki, mis moodustab kõigist müüdud autodest kuuendiku.  

Tavalisi inimesi on uute autode juurde meelitanud eelkõige see, et turule on tulnud palju uusi mudeleid ning inimesed peavad esimest aina lühemat perioodi. «See on globaalne trend, et vana auto vahetatakse uue vastu aina kiiremini. Ja kui inimestel on ka finantsvõimekused olemas, siis seda enam,» selgitas ta. Märkimisväärne trend on ka hübriidautode soetamine, kuna on terve grupp inimesi, kes peavad keskkonnasäästu järjest tähtsamaks, lisas Varek. 

Eesti suurima automüüja Silberauto ASi juhatuse liige Margus Juhkam tõdes samuti, et uusi autosid ostetakse, ja ostetakse rohkem kui varem. «Majandus kasvab, rahvas tunneb end paremini, ettevõtetel on rohkem raha, häid pakkumisi on palju, uudismudeleid tuleb üha peale,» loetles Juhkam autoäri õitsengu põhjuseid. Samas mingist buumist tema sõnul rääkida veel ei maksa. 

Silberauto käesoleva aasta üks olulisemaid müügisegmente on olnud maasturid, mida eestlased endiselt palavalt armastavad. «Eks see maasturiusk on jäänud lumerikastest talvedest, mis meil vanasti olid ja auklikest teedest,» naljatles Juhkam, lisades, et maasturid on autotööstuse kasvav trend ning inimesed hindavad nende puhul turvalisust ja mugavust.

Erinevalt paljudest teistest riikidest iseloomustab eestlasi seegi, et meil pole CO2 paanikat. «Eesti inimesel ei ole üldiselt vahet, kas auto paiskab 150 grammi või 200 grammi heitmeid kilomeetri kohta. Inimene vaatab ikkagi hinda ja teeb otsused sellest lähtudes, ka hübriidautode puhul,» rääkis Juhkam. Tema sõnul muutub autopark keskkonnasõbralikumaks vaid siis, kui riik sekkub ja kehtestab näiteks heitmepõhise automaksu.

Tõenäoliselt on Silberauto viimasel ajal Tallinna linnapildis tihti silma paistnud, kuna firma autod teenindavad Euroopa Liidu eesistumisega seotud üritusi. Juhkami sõnul ei ole sealt oodata erilist rahalist võitu, küll on see nende jaoks oluline turunduslik samm, mis kasvatab nende tuntust ja usaldust klientide hulgas.

Silberauto tegi möödunud aastal võimsa majandustulemuse. Nii kasvas firma käive kolmandiku ja küündis 350 miljoni euroni. Kasum kasvas aga ligi kaks korda 7,7 miljoni euroni. Juhkam rõhutas, et nad liiguvad eelmise aasta kursil ja kui autoturg liigub nagunii ülesmäge, tuleb neilgi oma tulemus ära teha.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat soovis rõhutada eeskätt seda, et autoturg kasvab kenasti, kuid mingisugust buumi või muid anomaalseid turukõikumisi ei paista. «See on oluline, et ei tehtaks mõtlematuid oste ega võetaks mõtlematult laenu,» ütles ta. 

«Ega autoturg ei liigu kuidagi teistmoodi kui üldine majandus. Seni on autoturg aga võib olla pisut sordiini all olnud ja nüüd valla läinud,» selgitas Sillat. Mis puudutab juuni suurepäraseid müüginumbreid, – kasv 34 protsenti – siis seda vedas Sillati sõnul eelkõige hübriidautode müük. «Elektriautode müük peatus, aga hübriide müüdi sadakond.»

Kui teisel poolaastal tõusujoon jätkub, võib uute autode müük küündida ligi 27 000 sõidukini aastas. Sillati sõnul tähendaks see liginemist graafikule, millega me suudaks kogu Eesti autopargi vanust piisavalt hästi uuendada. «See nõuaks umbes igal aastal 30 000 uue auto müümist.»

Mis puudutab aga kasutatud autode müüki, siis omavahelisi müügitehinguid toimub aastas kordades rohkem. «Küll on aga võrdsustanud uute autode müük ja kasutatud autode sissetoomine,» ütles Sillat. 

Eestis on tänavu kuue kuuga müüdud 13 332 uut sõiduautot, mis ületab eelmise aasta kuue kuu müügi 13,4 protsenti. Juhivad kolm marki – Toyota, Škoda ja Volkswagen. Kuue kuuga on enim müüdud Toyota autosid 2281, Škoda sõiduautosid on müüdud 1709 ja Volkswageneid 1029.

Enim müüdud mudel kuue kuu kokkuvõttes on Škoda Octavia 672 autoga, järgnevad kaks Toyota mudelit, Avensis ja RAV4, vastavalt 506 ja 462 autoga.

Tagasi üles