Urve Palo: Anne Sulling ei näe puude taga metsa

Minister Urve Palo pakirobotite esitlusel tänavu suvel. Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles vastuseks tänasele Anne Sullingu arvamusloole, et lihtne on näppu viibutada, kuid miskipärast ei suutnud Reformierakond omal ajal neid ideid majanduspoliitikaks vormida.

Kunagine ettevõtlusminister Anne Sulling teeb tänases Postimehes ettepaneku käivitada selline varajase faasi fond, mis motiveerib teadlasi ülikoolide juures asutama idufirmasid. Sullingu arvates võiks sellise fondi käivitada riigi tasandil 30 miljoni euro mahus ja see võiks teenindada kõiki Eesti ülikoole. «See oleks majanduse edendamise seisukohalt märksa mõistlikum investeering kui praeguse valitsuse plaan suunata 100 miljonit eurot üürimajadesse ja linnahalli,» kirjutab Sulling. 

Järgneb Urve Palo kommentaar Sullingu ettepanekule:  

On värskendav lugeda, kuidas vabaturumajanduse ideoloogiat propageeriva erakonna liige räägib sellest, et ei piisa enam soodsa ärikeskkonna kujundamisest, vaid on vajadus jõulisemate riiklike sammude järele, mis erineb üldisest Reformierakonna retoorikast. Hämmastav on aga see, et Anne Sullingu mõtteavaldused riigi rollist arengute suunamisel majanduses peegeldavad minu enda sõnavõtte meedias, mis selgitavad praeguse valitsuse tegevusi majanduspoliitilises plaanis. Täiesti nõustun seisukohaga, et «keskmise sissetuleku lõksust kõrgema sissetuleku liigasse pääsemine ei ole võimalik riigi aktiivse rollita ettevõtluse toetus- ja innovatsioonipoliitikas», kuid erinevalt Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioonidest tänane valitsus ei tegele selle peale mõtlemisega, vaid on reaalseid samme astumas.

Nagu ma ühes EPL artiklis olen välja toonud, omab praeguse valitsuse üleüldine majanduspoliitiline suundumus enam fookustatud ja diferentseeritud perspektiivi, kus on tugevasti esindatud poliitika sektori- ja harukeskne vaade. Me räägime nii sektoriülestest kui ka -kesksetest meetmetest turgudesse sekkumisel, mis on kohandatud vastavalt vajadustele ja spetsiifiliste probleemide, sh madal tootlikkus, adresseerimiseks.

Enam fokuseeritud poliitika juurutamist peegeldavad erialastipendiumid (sh 50-protsendine doktorantide toetuse tõus), infotehnoloogia alase hariduse ja kompetentside edendamine, toote- ja tehnoloogiaarendusprogramm ettevõtete arendustegevuse parendamiseks, rõhuasetus teadmusmahukate ja kõrgema lisandväärtusega välisinvesteeringute ligimeelitamisel suurinvestori meetme kaudu jpm.

Samuti on erinevaid meetmeid, mis toetavad innovatsiooni ökosüsteemi kujunemist (nt klastrite toetamise meede, iduettevõtete ökosüsteemi arendusele suunatud tegevused jpm) ning üle ega ümber ei saa ka nõudluspoole riigipoliitika jõulisemast elluviimisest ehk innovatsiooni toetavatest riigihangetest. Kui rääkida maksuerisustest ja -soodustustest teatud tegevustele, nt töötajate transpordile ja majutusele ning tulevikus ehk ka teadus- ja arendustegevusele, on need suuresti suunatud majanduses esinevate pudelikaelte kõrvaldamisele. Sellest kõigest räägib oma arvamusloos ka Anne Sulling, tuginedes teiste riikide, ennekõike Aasia tiigrite kogemusele, ent millegipärast ei suutnud Reformierakond seda teadmist omal ajal majanduspoliitikaks tõlkida.

Etteheiteid teha ning näpuga viibata on lihtne, kuid üksikute puude taga ei näe artikli autor metsa. Jah, riik on oluline lüli teadus- ja arendustegevuse rahastamisel, kuid sama oluline, kui mitte olulisem, on erasektori panus. Niisamuti on militaarvaldkond vaid üks harusid suures ökosüsteemis, kust uued tehnoloogiad tulevad – olulisem on arvestada ajaloolist tausta ning olemasolevat kompetentsi, mistõttu Eesti oludes näeme uute tehnoloogiate ning kasvuspurdi alget muudes (st. nutika spetsialiseerumise) valdkondades. 

Mis puudutab aga konkreetset ettepanekut varajase faasi fondi loomiseks ning samas kriitikat üürimajade ning linnahalli suunas, siis siinkohal pean vajalikuks esitada vastulause. Teatavasti on riiklikud meetmed suunatud mingi ühiskondlikult kasuliku ja soovitud tulemuse saavutamiseks või probleemi lahendamiseks. Vaadates tänast olukorda start-up- maastikul, siis nurisemiseks põhjust ei ole ja riigi poolt on ellu kutsutud eri programme (sh toetused ja instrumendid), mis suunatud start-up'ide tegevuse toetamiseks. Pealegi, kui võtamegi vaatluse alla eesrindlikumad teadlased, nt biotehnoloogia vallas, siis enamik neist on juba tegutsemas iduettevõtlusega.

Väljakutseks on pigem üldisem koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel eesmärgiga kommertsialiseerida teadussaavutusi ning panustada tootlikkuse kasvu, mille lahendamisega tööstuspoliitika roheline raamat koos selle tegevuskavaga hakkab tegelema. Siin on oluline ka välja tuua, et valitsus on otsustanud investeerida 28 miljonit eurot uude IKT arenguprogrammi, mille eesmärk on digiteerida tööstust ja ehitust, meelitada Eestisse rohkem IKT valdkonna töötajaid ning eelisarendada e-Residentsuse programmi. Kõik nimetatud tegevussuunad loovad eeldused tihedamaks koostööks teadlaste ja ettevõtjate vahel ning spin-off-ettevõtete tekkimiseks.

Kui rääkidagi ideest luua taoline varajase faasi fond, on igati oodatud alt-üles initsiatiiv, st ettevõtjate ja vabaühenduste poolt, kuhu ka riik võib panustada. 2015. aastal investeerisid ettevõtted 0,68 protsenti SKTst teadus- ja arendustegevusse (T&A) ja riik 0,8 protsenti, mis tähendab, et ka erasektori investeeringud peavad ajas tõusma. Ja kui võrreldagi Eestit juhtivate riikidega – Rootsi, Holland, Iisrael jt – T&A ja innovatsiooni osas, siis käärid avalduvad just erasektori panuses, mitte riiklikes investeeringutes.

Viimaks on meelevaldne vastandada omavahel tööjõumobiilsust ja piirkondlikku ettevõtlust toetavat üürimajade projekti, Linnahalli konverentsikeskust, mis avardab Eestisse saabuvate turistide profiili, ning T&A edendamist – olgugi, et fookused on erinevad, teenivad need kõik lõppude lõpuks sama eesmärki: majandusarengut. Sama absurdne oleks väita, et lastele ei ole vaja pakkuda koolis või lasteaias kvaliteetset toitu, vaid luua sportimis- ja mänguväljakuid. Terviklik lähenemine eeldab mõlema teemaga tegelemist ja ka finantseerimist, täpselt nagu ka majanduses tervikuna.