Kas Eesti majanduse võimas kasv jätkub?

Analüütikud ootavad Eesti majanduskasvu jätkumist. Foto: SCANPIX

Peagi avaldab statistikaamet Eesti teise kvartali majanduskasvu näitaja. Kui mingeid üllatusi ei tule, peaks see majandusanalüütikute ja ettevõtjate hinnangul igati väärikas olema.

Aasta algus jahmatas kõiki 4,4 protsendilise sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuga. Viimati kasvas majandus nii kiiresti ligi viis aastat tagasi. Põhiline küsimus ongi, kas võimas hoog teises kvartalis jätkub? Mitmed näitajad sellele igatahes viitavad.

Nii avalikustati möödunud nädala reedel Rootsi teise kvartali majanduskasvu näitaja, mis ületas paljude analüütikute ootusi pika puuga. Rootsi SKP kasvas kvartaalses võrdluses 1,7 protsenti ja aasta baasil 4 protsenti.

Majandusanalüütik Heido Vitsur ütles, et Rootsi edu tõotab head ka Eestile, kuna kuningriigi mõju meie majandusele on väga tugev ja vahetu. Lisaks toetab Rootsi kasv Soomet, mis omakorda peaks kasvatama Eesti firmade eksporti Soome turule. «Seda juhtub väga harva, kui nii lähestikku seotud majandused eri suunas liiguvad,» andis Vitsur mõista, et ka Eesti kasv võiks tubli tulla.

«Ma ei arva, et teise kvartali kasv kindlasti suurem tuleb kui esimese kvartali 4,4 protsenti, aga see tuleb ilmselt hea,» rääkis ta. Samas märkis analüütik, et Eestis on kvartaalset majanduskasvu väga raske ennustada, kuna meie majandus on väike ja ühekordsed tegurid – nagu näiteks Tallinki laevaost – võivad kasvu väga tugevalt mõjutada.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et temagi ootab teises kvartalis tugevat majanduskasvu, mis jääb samasse suurusjärku esimese kvartaliga. «Tööstussektor, mis omab loodavas lisandväärtuses suurimat kaalu, suutis ka teises kvartalis tootmismahtusid oluliselt kasvatada,» põhjendas Nestor.

Endiselt läheb hästi ehituses ja kaubanduses, märkis ta. Statistikaameti andmetel suurenes jaekaupluste müügitulu juunis 5 protsenti. «Samas on SKP statistika suutnud analüütikuid viimastel kvartalitel alati millegagi ka üllatada, kuid loodame siiski positiivse põhistsenaariumi teostumise peale,» selgitas Nestor.

Nordea majandusanalüütik Tõnu Palm prognoosib Eestile teise kvartali aastakasvuks 3 protsenti, kuna ekspordi ja investeeringute kasvutempo esimese kvartaliga võrreldes veidi aeglustub.

Lisaks Rootsi ootamatule edule tõi Palm välja, et terve 2017. aasta on olnud Euroopas positiivsete üllatuste aasta. Nii ootab ta tubli tulemust ka Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal, mis on samuti väga oluline Eesti ekspordipartner.

«Globaalne kaubandus on elavnenud ja eksport lisab euroala majanduste sisenõudlusele lisakütust. Tarbija on peamine kasvumootor. Põhjust tuleb otsida madalates intressides, kasvavas hõives ja kõrges majanduse kindlustundes,» selgitas Palm.

Ettevõtjad: miks peaks meie majandus naabritest vähem kasvama?

Viimistlusvahendite tootja Krimelte OÜ omanik Jaan Puusaag osutas samuti meie põhiliste kaubanduspartnerite majanduskasvule, mistõttu ei tohiks meie SKT tõus sugugi kehvem olla. Ka Krimeltel on läinud tänavu hästi. «Vaatamata tooraineturgude turbulentsusele on olnud kena kasv kõikidel põhilistel turgudel,» ütles ta.

Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp ütles, et tema hoiduks ennustuste tegemisest, aga vähemalt praegu tundub, et Eesti majandus on hea tervise juures.

Hästi läheb ka kaubandussektoril, millele viitab Puusepa sõnul tööhõive ja palkade kasv. «Inimesed julgevad rohkem tarbida, nad teevad seda targalt, aga julgus on olemas. Seda on näha kõikides sektorites, alates igapäevakaupadest kuni autodeni välja,» selgitas ta.  

Eesti majanduskasvu panustavad üha rohkem ka meie puidutootjad, eeskätt puitmajatootjad, kes ekspordivad Skandinaavia turule, mis viimasel ajal kenasti kasvama hakanud. Nii märkis ka Eesti ühe suurima puitmajatootja Kodumaja ASi üks omanikke Lembit Lump, et nad püüavad praegust olukorda maksimaalselt ära kasutada.

«Puitmajasektoris on valdav trend endiselt positiivne. Mõnel tegijal vähem, mõnel tegijal rohkem. Mõnel tegijal võib olla ka kasvu ajutine pidurdumine ja mõni võib ka «uksed sulgeda», kuid üldine perspektiiv paistab olevat jätkuvalt hea,» rääkis Lump.

Kui vaadata käesoleva aasta viie kuu ekspordinäitajaid, siis selgub, et Eesti ettevõtted müüsid Rootsi turule 770 miljoni euro väärtuses kaupu. Seda on veerandi võrra vähem kui 2016. aasta samal perioodil. Seevastu kasvasid meie müügimahud Soome, kuhu eksporditi 825 miljoni euro vääringus.

Statistikaamet avaldab Eesti teise kvartali SKT kasvu 31. augustil.