Otsustatud: vaid nendel tingimustel võib reoveesettest tehtud mulda kompostina müüa ja kasutada

Muld Foto: Margus Ansu

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas määruse, millega tekib nii vee-ettevõtjatele kui ka jäätmekäitlejatele võimalus toota ja müüa reoveesettest valmistatud toodet ehk komposti.

Mullu valminud uuringu järgi tekib kogu Eestis aasta jooksul ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet. Selle kasutamine on aga problemaatiline, kuna kardetakse, et see on ohtlik.

Ka Postimees kirjutas kaks aastat tagasi nii sellest, et reoveesettest tehtud mulda ei tohiks taimekasvatusel kasutada kui ka sellest, et petturid müüvad Tallinna Vee reoveesetet päris mulla pähe. Nüüd on keskkonnaministeerium saanud valmis nõuded, mille alusel üldse tohib reoveesetet tarbijatele müüa.

«Hirmude maandamiseks töötasime õigusaktide, uuringute ja erinevate keskkonnakaitseliste organisatsioonide ettepanekute alusel välja kriteeriumid selle kohta, millal reoveesete ei ole enam jääde ning on kasutamiseks ohutu,» rääkis keskkonnaminister Siim Kiisler.

Varasemalt ei olnud vee-ettevõtjatel võimalik reoveesettest toodetud komposti müüa ning see tuli jäätmena käidelda. Nüüd aga on võimalik nõuetele vastavat komposti müüa. Kui neid nõudeid ei soovita või ei suudeta täita, on endiselt võimalik reoveesetet jäätmetena üle anda, kuid selleks on vajalik tegevus keskkonnaametis registreerida.

Kiisleri sõnul jäävad loomulikult komposti kasutamisel kehtima erinevad piirangud, kuid loodetavasti julgustab analüüsitud ja uuritud toode seda rohkem kasutama.

Mis on reoveesete?

Reoveesete tekib reovee puhastuse tulemusena ja see sisaldab toitaineid ning sageli ka ohtlikke aineid. Kuna reoveesete sisaldab toitaineid palju, oleks see heaks orgaaniliseks väetiseks, kuid erinevate saasteainete, näiteks raskmetallide, ravimijääkide ja haigusttekitavate mikroorganismide tõttu on ta ohuks nii keskkonnale kui ka inimtervisele.

Allikas: keskkonnaministeerium

Kui määrus jõustub, peab reoveesettest valmistatud toode ise ja selle valmistamise protsess vastama kindlatele tingimustele. Saasteainetele, mis võivad olla ohuks keskkonnale ja inimtervisele, on seatud piirid, üle mille ei tohi neid kompostis sisalduda.

Piirangud on ka reoveesettest valmistatud toote kasutamisel. Näiteks ei tohi aasta jooksul pärast reoveesette kasutamist samal maal kasvatada köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Samuti ei tohi sellisel maal kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta.

Reoveesettest toodetud komposti nõuetele vastavust hakkab hindama ning tootmist kontrollima akrediteeritud sertifitseerimisasutus.