Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Eesti lapsevanem kaotas maailmakuulsa mobiilimängu tõttu 2000 eurot

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Growtopia veebileht

Eesti laste seas populaarne Growtopia mobiilimäng, tõi krediitkaardiandmete sisestamisega pahaaimamatule emale kaasa kopsaka arve. 

Rakenduse näol on tegemist mänguga, kus kasutaja saab ehitada erinevaid hooneid, istutada puid, suhelda mängijatega üle maailma, avastada uusi kohti ja mängida mängu siseselt veel teisigi mänge. Muret tekitav on sealjuures aga see, et mängu jaoks vajaminevaid asju saab osta päris raha eest.

Kuna mängu mängivad tihti peale just lapsed, kes on palunud vanematelt ühekordseks ostuks krediitkaardi andmeid, on oht, et lapsed hakkavad reaalseid rahalisi kulutusi mõistmata juurde ostma veelgi asju. Probleemiks on siinkohal see, et kui vanemad on üks kord oma krediitkaardi andmed juba sisestanud, on võimalik lapsel automaatselt nende krediitkaarti kasutades oste sooritada ka edaspidi.

Facebookis on sõna võtnud Eesti lapsevanemad, kes on antud mängu tõttu enese teadmata raha kaotanud. 

Lapsevanem Kelli oli nõus Postimehega enda lugu jagama:

Poiss oli 10-11 aastat vana, kui jõulude aeg küsis Growtopia mängu raha, no nii palju küsis ja olid jõulud ka, tegin talle selle ülekande krediitkaardiga. Summa oli umbes 3 eurot.

Kuna ma krediitkaarti üldse ei kasuta ega oska tänu sellele ka silma peal hoida, siis avastasin alles kahe nädala pärast, et enamvähem täpselt 500 eurot oli kaardilt kadunud. Mäng oli salvestanud kaardi andmed ja poiss muudkui klikkis endale seda raha juurde ja nii ta läks. Panin kaardi kinni ja olin lihtsalt sügavalt pettunud. Sai selgitatud poisile, mida ta korraldas ja et nii ei tohi jne.

Edasine jutt on nüüd veidi raskem teema mulle. Pool aastat hiljem avastasin et mu kogumiskonto pealt on kadunud 1500 eurot, ühesõnaga poiss oli ise võtnud mu kaardi, mida ma üldse ei kasutanud ja mäng läks edasi. Selle ma avastasin alles kuu hiljem, sellepärast tiksuski summa päris suureks. Ma jälle sulgesin oma järgmise kaardi ja olin ikka väga vihane.

Kirjutasin siis Google'sse mitu kirja, et äkki on lootus midagi tagasi saada, läks päris mitu kirja ja umbes kuu ja Google maksis tagasi umbes 1000 eurot kogusummast, ehk siis pool. Mu nutikas kriminaal oli mänginud mängu poolepealt läbi PayPali, sest Google nägi, et liiga palju raha kulub ja pani mängu poolt raha kulutamise mõneks ajaks lukku, poisil ei olnud kaardi andmetega raske endale PayPali kontot teha ja läbi selle mängida. Läbi PayPali käinud raha ma tagasi ei saanud.

Tänaseks päevaks võin rahul olla, et sai astutud õiged sammud psühholoogi juurde ja kõik arvuti keelud ka said peale ja poiss pole enam selliseid lolluseid teinud.

Pangad soovitavad ettevaatlikud olla

«Oma krediitkaardi andmete sisestamisel soovitame tähelepanelikult lugeda tingimusi. Tuleb arvestada sellega, et kui klient sisestas andmed nii, kus ta lubas teha järgnevaid tehinguid ilma lisakinnituseta, vastutab ta ise kaardiga tehtud tehingute eest. Kui tegemist ei ole pettuse ega kahtlase tehinguga, siis sellises olukorras raha tagasimakset ei toimu,» selgitas Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Maare Uus.

Ka Nordea panga kommunikatsioonispetsialist Jana Kutšinskaja sõnul on väga keeruline vaidlustada tehinguid, mille jaoks on klient ise nõusoleku andnud.

Olukorda kommenteerib Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude talituse juht Hannes Kelt:

Lapse jaoks võivad krediitkaardi andmed olla puhtalt üks kood, mille sisestamise tagajärjel midagi mängus juurde saab ning tihtipeale ei mõista laps päris raha väärtust selle taga.

Samuti on laste ja noorte seas levinud virtuaalkontode ajutine või ka püsiv ülevõtmine või üksteisele andmine/müümine. Kui sellisel puhul on kontoga seotud ja salvestatud krediitkaardi andmed, siis ei pruugi konto esialgne omanik teadagi, et keegi tema konto kaudu oste sooritab.

Kui virtuaalkonto tarbeks kasutatakse enimlevinud ja isikuga kergesti seostatavaid paroole, siis on võimalik konto üle võtta ka pahatahtlikul kasutajal, kes samamoodi kontoomaniku teadmata erinevaid oste võib sooritada.

Seetõttu tuleks lapsega üle rääkida kontode turvalisuse põhimõtted: parool peaks sisaldama suur- ja väiketähti ning numbreid, olema piisavalt pikk. Soovitame mitte kasutada sama parooli erinevate kontode puhul ning kindlasti tuleks parooli regulaarselt vahetada.

Et pangakonto seisu kontrollides ei ootaks ees halb üllatus soovitame lapsevanematel lastele selgitada, mismoodi mängus erinevate lisavahendite ostmine käib ja et selleks kasutatakse päris raha. Ühtlasi tuleks veenduda, kas laps selgitusest ka aru sai. Soovitame lapsega kokku leppida, et ühtegi ostu ilma vanemaga sellest rääkimata ei sooritataks.

Hea lahendus selliste mängude puhul oleks ka ajutiste virtuaalkaartide kasutamine – näiteks ühekordne krediitkaart ettemääratud limiidiga (näiteks 12 eurot), mis aitaks vältida suuremat kahju.

 Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul ei ole sellesisulisi kaebusi ka temani jõudnud.

 Kui on juhtunud, et laps tõepoolest on ostnud erinevaid lisavahendeid mängus vanemate teadmata, siis on vanemal võimlaus võtta ühendust mängukeskkonna haldajatega ning selgitada, et laps ei olnud oma tegevuse tagajärgedest teadlik. Kuivõrd õnnestub selle kaudu raha tagasi saada sõltub juba teisest osapoolest.

Tagasi üles