Ühelt poolt on valitsus pidanud plaani kompleksi müüa, et kasutada saadud raha Sisekaitseakadeemia Narva ehitatava kolledži finantseerimise ühe katteallikana. Samas on Harku vallal ja Kaitseliidul samuti kompleksi kasutamise vastu huvi. Siseministeerium näeks aga hea meelega, et Muraste kompleks jääks avalikku kasutusse ning nii otsitaksegi keskteed.
«Siseministeerium on avaldanud soovi jagada piirivalvekooli kinnistu neljaks eraldi kinnistuks. Selleks on vaja, et vald kehtestaks detailplaneeringu, seejärel saab tekkivatele kinnistutele määratleda täpsema turuhinna,» ütles Postimehele siseministeeriumi pressiesindaja Karin Kase.
Kuna kinnistu jagamise menetlus on aeganõudev, siis sõlmis siseministeerium seni Riigi Kinnisavara ASiga koostöökokkuleppe, mille alusel RKAS hoiab kinnistu korras ja kannab sellega seonduvad kulud. «Loodetavasti jõutakse lahenduseni selle aasta jooksul,» märkis Kase.
Muraste kinnistu pind on 221 000 ruutmeetrit ja sellel asub 11 hoonet. Kompleks on jätkuvalt osaliselt Sisekaitseakadeemia kasutuses ja seal tegeldakse teenistuskoerte koolitamisega.
Riigi Kinnisvara andmeil on kompleksi haldamisega ja hooldamisega seotud kulud ühes kuus alla 15 000 euro.
Võõrandamine saaks toimuda kõige varem 2018. aastal, kuid see sõltub muuhulgas kinnisvaraturu arengutest. Kui riik otsustab Muraste kompleksi säilitada, vajab see lisaks ülalpidamiskuludele ka mõningaid investeeringuid, mille suurus sõltub hoonete uuest kasutusotstarbest.
Sisekaitseakadeemia otsustas juba möödunud aastal Murastes asuva politsei- ja piirivalvekolledži kolida Paikusele ning uus valitsuskoalitsioon on langetanud otsuse kolida Sisekaitseakadeemia osaliselt Ida-Virumaale.
Kõige selgemat huvi on kompleksi vastu üles näidanud Kaitseliit, kes edastas septembris kolmele ministeeriumile ettepaneku luua sinna Kaitseliidu koolitus- ja juhtimiskeskus. Samas on Kaitseliit väga selgelt mõista andnud, et ainult liidu vajadusteks on kompleks liiga suur.
«Mõttekas on luua jõustruktuuride juures tegutsevate vabatahtlike koordineerimiseks ja juhtimise koolitamiseks ning ühtse kultuuri loomiseks vabatahtlike juhtimiskoolituse kompetentsikeskus. Sellisel kompetentsikeskusel on tulevikupotentsiaal mitte jääda pelgalt siseriiklikuks institutsiooniks, vaid see omab ka väljavaadet kujuneda Läänemere-äärsete riikide koordinatsioonisõlmeks,» seisab Kaitseliidu ülema Meelis Kiili ettepanekus.
Mis puutub ülalpidamiskuludesse, siis nende katmine võiks Kaitseliidu ettepanekul toimuda 1/3 printsiibil: kolmandik Kaitseliidu eelarvest, kolmandik siseministeeriumi eelarvest ja kolmandik kommertstegevusest ja teiste ministeeriumite kasutusvõimsusest.
Kompleksil on 1,43 kilomeetrit oma merekallast.