Päevatoimetaja:
Sander Silm

Brexit Eesti hüvanguks: brittidest e-residentsuse taotlejate hulk on kahekordistunud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Briti ja EL-i lipp
Briti ja EL-i lipp Foto: Jane Barlow/PA Wire/PA Images

Brexitiks valmisuva Ühenkuningriigi alamate huvi Eesti e-residentsuse vastu on värske statistika kohaselt selgelt kasvanud – ju näevad britid selle projekti võimalusi ühe teena oma äri jätkamiseks Euroopa Liidus.

Mullu augustis saime tõdeda, et möödunud aastal laekus Suurbritannia kodanikelt vaid 292 taotlust hakata Eesti e-residendiks ja 2014. aasta detsembrist alates oli kokku 581 taotlust. Nüüdseks on aga avalduste arv lausa kahekordistunud – nädala alguse seisuga oli avalduse arvuks juba 1123.

Selle näitajaga on britid tõusnud e-residentide rahvuste edetabelis viiendale kohale. Eespool on Soome, Venemaa, Ukraina ja USA.

«Jah, huvi Ühendkuningriigist on tõusnud pärast Brexitit. Peamisteks põhjusteks võib pidada ebakindlust tuleviku ees, muret usaldusväärsuse vähenemise pärast investorite ees, klientide muresid seoses maksete ja teenuste tarbimisega,» on Postimehele varem öelnud e-residentsuse programmi vedama EAS-i esindaja Katre Kasmel.

Vastuseks brittide suurenenud huvile ja pöördumiste hulgale tegi Eesti howtostayin.eu lehekülje, mis pakub ülevaatlikku infot selle kohta kuidas e-residentsus võib olla Brexiti puhul kasulik.

Tagasi üles