Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Iga seitsmes küsitletu tunnistab, et on saanud ümbrikupalka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Shannon Fagan / Panthermedia / Scanpix

CV Keskus.ee värske küsitlus näitab, et ümbrikupalk on levinuim madala haridustasemega töötajate ja noorte seas ning ehitus- ja kinnisvarasektoris. 

«Eelmise aasta küsitlusega võrreldes suurt trendimuutust näha ei ole – ka tänavu tunnistas iga seitsmes küsitletu, et on, kasvõi osaliselt, saanud palka nii-öelda mustalt,» rääkis CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Kui eelmisel aastal tunnistas ümbrikupalga saamist 12,2 protsenti küsitletuist, siis tänavu on see osakaal 13,9 protsenti,» lisas ta.

Ümbrikupalga saajad jagunevad kaheks – 8,1 protsenti küsitletuist saab osa palgast ümbrikus, 5,8 protsenti küsitletuist aga kogu palga ümbrikus. «Nii osalise kui ka täieliku ümbrikupalga näitajad on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, mil 6,1 protsenti vastajatest olid täielikult «mustalt» tasustatud. Küll aga on antud näitajad kordades madalamad võrreldes 2015. aastaga, mil koguni 31 protsenti vastajatest olid saanud töötasu «mustalt». Seega võib öelda, et varimajanduse vastane võitlus on näitamas oodatud tulemusi,» selgitas Auväärt.

Küsitluse kohaselt on noorukid ja madalama haridustasemega inimesed ümbrikupalgale avatumad - 22,2 protsenti alla 19-aastastest vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Põhiharidusega vastajatest oli näitajaks 18,1 protsenti. Keskharidusega vastajate seas said palka ümbrikus 8,1 protsenti ja kõrgharidusega 4,9 protsenti.

Valdkondade lõikes said ümbrikupalka enim ehituse ja kinnisvara- (18,5 protsenti) ning toitlustussektori (14,6 protsenti) töötajad.

Tagasi üles