Argo Ideon: tiiger tukub

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Eesti koht globaalses IT-raportis langes. President Ilves küll leiab, et haibime välismaiseid arvamusi Eesti kohta ülearu (vt Diplomaatia 91), ent mainitud langus annab vähemalt ettekäände arutada, mis seisus meie paljukiidetud infotehnoloogiaime hetkel on. Mul pole ammendavat analüüsi, aga mõned tähelepanekud siiski.

Hiljuti oli näiteks võimalus külastada Ülemiste tehnoloogialinnakus asuvat Eesti IT-demokeskust, mille president avas 2009. aastal ning kuhu on viidud ilmselt sadu väliskülalisi. Pärast seda, kui oli demotud tulede kustutamist iPadi ekraanilt, näidati kohmakat lehemüügiaparaati, mis toimib mobiililt saadetava keerulise koodi abil.

Üks sarnane masin, meenub, seisis üleval Tallinna Viru keskuse bussiterminalis – ent laiaks levikuks oli sealt toote kättesaamine vast liig keerukas. Tehnoloogia on mürinal sellest masinast mööda kihutanud. Et asi toimiks, peaks trükise või muu vidina aparaadist kätte saama kümme korda lihtsamalt – näidates korraks kontaktivaba kaarti või uuemat, NFC-tehnoloogiaga varustatud telefoni.

Tore on ikka ja jälle lugeda, kuidas mingile järjekordsele välisdelegatsioonile on Toompeal tutvustatud Eesti valitsuse istungite e-infosüsteemi. Nagu värske minister Mart Laar äsja Postimehe usutluses mainis, tal ei olnud sisselogimisel mingeid probleeme, kuna kõik toimis samuti nagu tema viimasel peaministriajal.

See lõppes 2002, ning IT-alal tähendab sellise aja möödumine, et tegu peaks olema juba üsnagi stiilse retrokraamiga. Süsteemi on vast vahepeal uuendatud, ent see ei muuda asja – ekspordikõlbliku uudse ideega oli tegu ehk kümne aasta eest. Vahepealseid arenguid kirjeldab pigem riigikogu valimiste kallis infosüsteem, mis jooksis kokku just sel hetkel, kui tingimata toimima pidi.

Ning kui pikalt võttis aega, et elektroonilisse Riigi Teatajasse ükskord ilmuks nupp «Kehtiv redaktsioon»? Sellest, kui Rainer Nõlvak, taskud dollareid täis, Taiwanilt arvutijuppe käis hankimas ja neist Eestis kompuutreid kokku pani, on möödunud juba igavik. IT tootetsükkel pöörleb maailmas halastamatu kiirusega ja isegi kuulus Nokia ei püsi hästi sellel rajal.

Eesti roll selles ei saa olla vaikselt üleeilsete lahenduste kallal nokitsemine. Võrreldes näiteks Soomega oleme aga nagunii kehvemas seisus – uusimad tehnovidinad jõuavad siia hiljem, kui üldse. Tuleks tunnustada USA suursaadikut, kes on ärgitanud Ameerika suurfirmasid andma Eestile paremat ligipääsu digitaalsele maailmakultuurile. Isegi eestlaste ostujõulised eurod ei paku mõnel pool huvi.