/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/07/26/6926933t1h14bd.jpg)
Õlleliit asus oma piirikaubanduse musta stsenaariumit kaitsma rahandusministeeriumi ees, kelle sõnul on käesoleva aasta viie kuuga Eestisse toodud umbes 500 000 liitrit õlut, mitte tootjate prognoosis välja toodud mitu miljonit liitrit.
Õlleliit asus tootjate piirikaubanduse musta stsenaariumit kaitsma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Toiduliidu kogutud piirikaubanduse statistika tugineb alkoholitootjate ja maaletoojate 2017. esimese poolaasta reaalsetele müüginumbritele, mille alusel väidame, et piirikaubandus on kasvanud hüppeliselt ning ainuüksi õlletooteid on 2017. aasta esimesel poolaastal müüdud 7,1 miljonit liitrit lõunapiiril,» ütles õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk vastusena rahandusministeeriumi väitele, et maksu- ja tolliameti hinnangul on esimese viie kuuga Lätist Eestisse toodud vaid 500 000 liitrit õlut.
Võrk toonitas, et ühtlasi tuginevad ka nende progoosid, mille kohaselt riik kaotaks selle ja järgmise aasta pealt piirikaubanduse tõttu kokku alkoholiaktsiisilt ja käibemaksult 200 miljonit eurot, reaalsetele müüginumbritele. «On kahju, kui rahandusministeerium ei usalda oma tootjaid ja nende müügiandmeid,» märkis õlleliidu tegevjuht.
Võrk tõi veel välja, et selle aasta esimese poole piirikaubanduse mahu hindamisel ei ole Läti statistika aluseks võtmine adekvaatne, kuna Läti maksulaekumistest ei ole võimalik eraldi välja lugeda piirikaubandusega seonduvat. «Seega ei ole võimalik väita Läti maksulaekumistele tuginedes, et piirikaubandus ei kasva.»
Kolmandana juhtis õlleliidu juht tähelepanu sellele, et kui rahandusministeerium räägib piirikaubanduse tõttu ära jääva maksutulu puhul aktsiisist, siis toiduliidu kogutud andmete hulka on arvestatud ka saamata jääv käibemaks.
«Tuginedes tootjate ja maaletoojate reaalsetele müügiandmetele väidame, et Eesti Vabariigil jääb käesoleval aastal kokku saamata 68 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu ning 2018. aastal on saamata jääv maksutulu juba oluliselt suuremates suurusjärkudes,» lausus Võrk.
Postimees kirjutas eile alkoholitootjate süngest prognoosist, mille järgi jääb riigile 2018. aastal Läti piirikaubanduse tulemusel alkoholiaktsiisi ja käibemaksu pealt saamata 170 miljonit eurot. Ka ennustavad tootjad, et juba järgmise aasta lõpuks ostetakse 48 protsenti Eestis tarbitavast õllest, 50 protsenti lahjast alkoholist (siider/long drink) ja 33 protsenti kangest, üle 22-protsendilisest alkoholist Lätist.
Sellega nõustus ka Aldar Eesti, kes on Eesti-Läti piiril avanud juba kaks alkoholikauplust ja plaanib järgmise aasta lõpuks lisada veel kolm. Ettevõtte hinnangul tuuakse juba järgmine aasta umbes 40 protsenti kogu Eestis tarbitavast legaalsest alkoholist Lätist.
Nii tootjate kui edasimüüjate hinnangul suureneb piirikaubanduse osakaal ka pärast Läti valitsuse plaanitavat alkoholiaktsiisi tõusu, kuna aktsiiside vahe jääb järgmisel kolmel aastal umbes üle kolme korra väiksemaks kui Eestis.
Tootjate prognoosi peavad aga ebarealistlikuks jaeketid, kelle hinnangul võib see olla ülepaisutatud. Ka on öelnud rahandusministeerium, et kuigi sel aastal kaotab riik 22 miljonit piirikaubanduse tõttu, laekub alkoholiaktsiiside arvelt riigieelarvesse rohkem raha, kui oleks laekunud ilma aktsiise tõstmata.
Loe lisaks: