«Jah, erinevad osapooled on tutvunud rahandusministeeriumi alkoholiaktsiisi tõstmise plaaniga ja alkoholitootjad on ka öelnud, et aktsiisi võiks vähem tõsta, kuid meie oleme asunud neutraalsele seisukohale,» rääkis Ilze Pepina Läti kaubandus- ja tööstuskojast, viidates Läti valitsuse plaanile tõsta ajavahemikus 2018-2020 iga-aastaselt alkoholiaktsiisi kümne kuni 24 protsendi ulatuses.
Pepina sõnul on kaubanduskoda asunud neutraalsele seisukohale sellepärast, et nende jaoks on oluline, et ka pärast aktsiisitõusu jääks Läti Eesti ning Leedu kõrval konkurentsivõimeliseks. Eestiga võrrelduna ta seda kindlasti jääb ka pärast aktsiiside plaanitud tõusu, kuna vahe hakkab järgmisel kolmel aastal olema Eesti kahjuks enam kui kolm korda.
Kui Eestis on viimasel aastal palju poleemikat tekitanud sotsiaaldemokraadist töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski plaan karmistada oluliselt alkoholireklaami tingimusi, siis Lätis ei ole ei selles osas ega ka alkoholimüügi piirangute osas viimastel aastatel arenguid toimunud.
Kui Eestis on üleriigiliselt kehtestatud alkoholimüügipiirang, mille järgi saab alkoholi osta jaekauplustes ainult ajavahemikus kell 10-22, siis Lätis kehtib sarnane piirang, kuigi ajavahemikuks on kell 8-22.
Kui Eestis näeb tava ette, et avalikes kohtades on alkoholitarbimine keelatud - välja arvatud näiteks Pirogovi platsil Tartus, Kadriorus ja veel mõnes kohas Tallinnas -, siis Lätis on selle reegli kehtestamine jäetud kohalike omavalitsuste otsustada, kes on mõnel juhul seda ka kasutanud.
Kui Eestis on seaduse järgi poemüüjal õigus küsida alkoholiostjalt isikut tõendavat dokumenti kuni 30. eluaastani, siis 2016. aastal seati Lätis ülempiiriks 25 eluaastat.