/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/09/03/230075t1hd25d.jpg)
Sotsiaaldemokraadist riigikogu majanduskomisjoni liige Rannar Vassiljev rõhutas, et rahandusministeeriumi värske majandusprognoos ei arvesta väliskeskkonna riske.
Vassiljev: majandusprognoos ei arvesta väliskeskkonna riske
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on üks väheseid riike, kus me räägime sellisest kasvust nagu neli protsenti majanduskasvu, meenutan, et Euroopas on veel negatiivse kasvuga riike,» rääkis reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ETV saates «Foorum».
«Prognoos ei tundu kaugeltki optimistlik,» rõhutas keskerakondlasest riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo.
«Oluline on see osa, mis majandusprognoosist välja jäi: väliskeskkonna riskide mittekajastatus prognoosis,» lisas Vassiljev.
«Prognoos lähtub sellest, et oleme mõnusas stabiilses kasvukeskkonnas. Tegelikult on ohte palju rohkem, eurotsooni riikide võlakriis, mille edasisi arenguid me ei tea. Üldse ei ole räägitud Ameerikast,» loetles Vassiljev.
«Välisriskidega on arvestatud ning loomulikult pole kriis kõikjal Euroopas läbi,» sõnas Rõivas.
«Suurim probleem ongi toorme kallinemine, aga seda ei suuda ette näha ühegi riigi rahandusministeerium,» leidis Isamaa ja Res Publica Liidu liige ja riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.
«Spekulatiivne osa toiduainete- ja naftahinnas on märkimisväärne, samuti kaheprotsendiline käibemaksu tõus mõjutas hinnatõusu küll,» lisas Vassiljev.
«Majandusprognoos on rajatud sellele, et eksport tõuseb ning meie ekspordi sihtriikidel läheb hästi,» tõi Vassiljev välja.
«Toiduainete hinna osas pole vaid maailmamajandus süüdi, siin on ka endal võimalust ühtteist teha, näiteks maksuerisused,» sõnas Kallo.
«Meie tänased maksuseadused soodustavad «mustalt» töötamist, haigekassa statistika andmeil võrreldes 2008. detsembriga on täna 100 000 sotsiaalmaksu maksjat vähem, seega nad kas ei tööta või töötavad «mustalt»,» ütles Kallo.
Esimesele saateküsimusele, kas olete hinnatõusu tõttu vähendanud tarbimist, vastas jaatavalt 92,6 ja eitavalt 7,4 protsenti 687 saatesse helistanud vaatajast.
Teisele saateküsimusele, kas usute, et teid ootab sel aastal palgatõus, vastas jaatavalt 9,8 ja eitavalt 90,2 protsenti 338 saatesse helistanust.