:format(webp)/nginx/o/2017/07/25/6924523t1hab58.jpg)
Kuigi ka jaeketid tunnistavad, et alkoholimüük näitab Eestis langustrendi, tuleks lisaks piirikaubanduse mõjule arvestada ka sellega, et alkoholitarbimine tervikuna liigub Euroopas langustrendis. Tootjate süngeid tulevikuprognoose nad aga realistlikuks ei pea.
«Prisma Peremarketis on alkohoolsete toodete läbimüük kogumüügiga võrreldes langenud - alkoholiaktsiis ja selle muudatused mitte ainult meil, vaid ka Soomes ja Lätis mõjutavad muidugi toodete läbimüüke,» rääkis Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Teemu Kilpiä, toomata siiski välja konkreetseid numbreid.
«Samas on tarbimise vähendamine ka tavaliselt üks aktsiisitõusu eesmärkidest ning iseküsimus on see, kas kogu tarbimise langus on nüüd kolinud Lätti või Soome, sest alkohoolsete toodete tarbimine on langustrendis paljudes Euroopa riikides,» lisas Kilpiä.
Kasvanud vee ja karastusjookide müük
Ka Rimi Eesti pressiendaja Katrin Bats kinnitusel langeb kindlasti alkoholimüük ka edaspidigi. «Reaalseid numbreid näeme varsti,» märkis Bats. Sama ütles ka Maxima avalike suhete juht Katja Ljubobratets.
«Meie kui kauplejad saame anda hinnanguid ja teha prognoose alles pärast seda, kui tarbimises ja jaeturul on toimunud selged muudatused, mis on tingitud hiljutisest aktsiisimäära tõusust. Ajaliselt tähendab see veel kuud-paari,» lausus ta.
Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik tõdes, et nende kauplustes on piirikaubandusel suur mõju alkoholimüügile ja kõige enam puudutab see piirkondi, mis asuvad väljaspool Harjumaa piirkonda.
Küll aga tõi ta välja, et jaeketi põhiline müük tuleb toidukaubast ning alkoholi osakaal jääb sellest keskmiselt vaid kümne protsendi kanti. «Hetkel on väga raske prognoosida, mis juhtub aasta pärast, ilmselt langus jätkub, kuid loodame, et tarbija ostab midagi muud selle arvelt rohkem,» lausus Vaserik.
Juba praegu on Selveri poodides näha näiteks karastusjookide ja vee müügi kasvu.
Kahtlevad tootjate mustas stsenaariumis
Mis puudutab aga tootjate sünget prognoosi, millekohaselt tuuakse järgmise aasta lõpuks juba pool Eestis tarbitavast õllest ja muust lahjast alkoholist ning kolmandik kangest alkoholist Lätist, märkis Kilpiä, et sellise musta pildi loomisel ei saa vaadata mööda ka tootjate omahuvist.
«On mõistetav, et eriti mustades toonides kirjeldavad olukorda tootjad, kellele kohalik alkohoolsete toodete müük ongi põhiäri,» lausus Prisma Peremarketi kaubandusdirektor. Seda, kas see jääb sedavõrd ulatuslikuks kui tootjate poolt nimetatu, ei ennustaks nii julgelt ka Rimi Eesti.
Küll aga tõdes Bats Eestis alkoholi ostmas käivate soomlaste näidet arvesse võttes, et kui juba nemad on siin nii pikalt alkoholi ostmas käinud - sest see on seni olnud soodsam -, siis võib ennustada, et ka eestlane läheb edaspidigi soodsama pakkumise korral Lätti alkoholivarusid täiendama.
Ka ei ole tema hinnangul välistatud Soome alkoturismi liikumine Lätti. «Turistina Eestisse tulev Soome turist saaks täna näiteks õllekohvri laevast ette tellides hinnaga 11,99 eurot. Tallinnas kujuneb uue maksuga kohvri hinnaks ilmselt vahemikus 14,99eurot kuni 15,99 eurot. Lätis Alko1000 poes on sama kaup hinnaga 8,99 eurot,» tõi Bats välja.
Pea pool alkoholiostudest võib kolida Lätti
Postimees kirjutas täna alkoholitootjate süngest prognoosist, mille järgi jääb riigile 2018. aastal Läti piirikaubanduse tulemusel alkoholiaktsiisi ja käibemaksu pealt saamata 170 miljonit eurot. Ka ennustavad tootjad, et juba järgmise aasta lõpuks ostetakse 48 protsenti Eestis tarbitavast õllest, 50 protsenti lahjast alkoholist (siider/long drink) ja 33 protsenti kangest, üle 22-protsendilisest alkoholist Lätist.
Sellega nõustub üldjoontes ka Aldar Eesti, kes on Eesti-Läti piiril avanud juba kaks alkoholikauplust ja plaanib järgmise aasta lõpuks lisada veel kolm. Ettevõtte hinnangul tuuakse juba järgmine aasta umbes 40 protsenti kogu Eestis tarbitavast legaalsest alkoholist Lätist.
Loe lisaks:
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)