Miks kolm soomlast hiigelkoguse alkoholiga Läti piiril kinni peeti?

Kaubakärutäis alkoholi. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Maksu- ja tolliamet pidas suve hakul Läti piiri ääres kinni kolm soomlast, kes ei suutnud «piisavalt hästi» põhjendada, et nad tõid hiigelkoguse õlut ja viina just isiklikuks tarbeks.  

Esimese hooga lugedes ütleb alkoholiseadus, et teistest Euroopa Liidu riikidest võib Eestisse tuua kuni 90 liitrit veini, 110 liitrit õlu ja 10 liitri viina.

Samas on tihti tähelepanuta jäänud see, et kui inimene toob näiteks Lätist suuremas koguses napsu, ei ole veel tegemist automaatselt seaduserikkumisega. Sel juhul lasub tal lihtsalt kohustus tõestada, et ta kasutab alkoholi vaid oma tarbeks ega hakka seda edasi müüma.  

Asja iva peitubki selles, kas ja kuidas tuleb piirnormi ületavat alkoholikogust põhjendada. Vähemalt kolm soomlast, kes erinevatel aegadel enne jaanipäeva Ikla ja Valga lähedal kinni peeti, ei suutnud seda piisavalt veenvalt teha.

Soomlaste kogused ületasid isiklikuks tarbeks lubatud alkoholi piirnorme muidugi mitmekordselt. Kui seadus lubab omatarbeks 110 liitrit õlut, siis iga soomlane eraldi vedas kaasa ligi 330 liitrit õlut. See teeb umbes 28 suurt kasti. Kui viina lubatakse oma tarbeks 10 liitrit, siis nemad tõid igaüks ligi 30 liitrit.

Küsimuse peale, et kuidas nad soomlased hiigelkoguseid põhjendasid, vastas maksuameti pressiesindaja Mailin Aasmäe, et nende põhjendused ei olnud «eluliselt usutavad» ja seetõttu tuli neil kogu aktsiis tegeliku ja piirnormi ületava koguse vahelt Eesti maksumäärade järgi tagasi maksta.

Aga mis juhtub siis, kui ma ütlen näiteks tolliametnikule, et mul on autokastis 500 liitrit Lätist toodud õlut, kuna mul tulevad peagi pulmad? Kui ma ütlen, et ma viin 100 liitrit viina oma tuttavatele-sõpradele, nii kingituseks? Maksuamet ei soostunud siinkohal vastama.

«Näiteid (põhjendustest) on keeruline tuua, kuna kõik oleneb ikkagi konkreetsest inimesest ja juhtumist. Suurem osa inimestest on nüüdseks lubatud piirnormidest teadlikud ja vaidlusi aktsiisi tasumise osas ei ole olnud,» selgitas Aasmäe. 

Aasmäe rõhutas aga seda, et maksuameti eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid tuletada meelde, kui palju isiklikuks tarbeks napsu tuua võib. Tema sõnul toovadki inimesed Lätist reeglina koguseid, mis lubatud piiride sisse ilusti mahuvad.

Ta tõi näiteks, et nädal aega enne jaanipäeva, mil piirikaubandus Lätiga eriti hoogne oli, suhtlesid tollitöötajad Eesti pool maanteel 178 sõidukijuhiga ja rikkumisi oligi vaid kolm, kes olid ülalmainitud soomlased.

Alates ajast, mil Eesti hakkas järsult alkoholi aktsiise tõstma ja Läti piiri äärde kerkisid esimesed napsukauplused, on maksuamet tabanud paarkümmend seaduserikkujat, kes ei ole suutnud piisavalt veenvalt põhjendada, et nad toovad alkoholi oma tarbeks.

Lisaks on maksuamet tuvastanud ühe organiseeritud alkoholi edasimüügipunkti, milleks on baar Ida-Virumaal.

Mailin Aasmäe lisas lõppu, et maksuamet on oma oma fookuse suunanud eeskätt võitlusele piiriülesele salakaubanduse ja kuritegevusega, sealhulgas narkootikumega, kuid nad on ka maanteedel kohal ja jälgivad pidevalt, missugustes kogustes alkoholi Lätist tuuakse.