Lugeja küsib: millises metsas tohib seenel käia?

Haavapuravik. Foto: Elmo Riig

«Paar päeva tagasi sattusid mu perekonnatuttavad seenel olles ebameeldivasse olukorda, kui seenelkäik lõppes metsast põgenemisega, kuna nn metsaomanik nad tapmisähvardustega metsast minema ajas. «See on eramets siin ei tohi seeni korjata,» teatas kuri omanik. Kuidas peab inimene teadma, kellele mets kuulub? Esimest korda kuulen et nn erametsas ei tohi seeni korjata,» kirjutas lugeja.

Vastab RMK kommunikatsioonispetsialist Marina Poltavtseva:

«Riigimetsas võib igaüks korjata seeni ja marju piiranguteta. Riigimets on tavaliselt  märgitud vastava sildiga.

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad.

Igaüheõiguse järgi võib piiramata ja tähistamata eramaal liikuda igal ajal ja korjata marju, seeni, ravimtaimi ja mahalangenud või kuivanud oksi, kui omanik seda suuliselt ei keela. Kui eramaa on piiratud või tähistatud, siis on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vajalik omaniku luba. Piiramist ja tähistamist tuleb mõista selliselt, et eramaad tähistavad sildid, piirav tara või aed on igaühele nähtavad. Piiramiseks ja tähistamiseks ei saa lugeda üksikut piirikivi või vana lagunenud aeda. Siltide vahekaugus peab olema selline, et nende vahelt ei saa neid märkamata mööduda.

Maaomanik võib lubada oma maal liikumist, kuid näiteks keelata telkimise või loodussaaduste korjamise. Sellisel juhul peab keeld olema selgelt kas kirjalikult (silt) või suuliselt väljendatud.

Maaomanikud ei või keelata liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Maaomanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.»