Elion: langeme IT-edetabelis passiivse avaliku sektori tõttu

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Reiljan.
Kalev Reiljan. Foto: Elion.

Eesti langemine globaalses IT-edetabelis on küll murettekitav, ent ei tähenda veel siiski, et Eesti kui e-riik oleks kärbumas, leiab Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan.


Tema sõnul on tegelikkuses Eesti IKT sektor teiste maailma riikide omadega võrreldes jätkuvalt konkurentsivõimelisem kui Eesti riik tervikuna, sest näiteks Global Competitiveness Index 2010-2011 järgi on Eesti alles 33. positsioonil.

«Kõige enam peaksime muret tundma üldise majanduskeskkonna üle, mis on tuntavalt pärssinud avaliku sektori ja eraisikute IT-vahendite soetamist.

Kuigi 23. koht selle kriteeriumi alusel (majanduskeskkond – toim.) ei ole kehvem kui varasematel aastatel, mil oleme olnud 23-25 kohal, peame pingutama selle nimel, et selles osas muust maailmast edaspidi mitte maha jääda.  

Kuna meie üldine maksutase on võrreldes teiste riikidega IKT arengut mittetoetav, on koostöö klastrite arendamisel ja kasutamisel Eestis veel lapsekingades,» nentis Reiljan.

Tema sõnul on avaliku sektori tähelepanu infotehnoloogiale Eestis aastast-aastasse vähenenud, samal ajal kui tendents erasektoris on vastupidine.

Ärisektoris on IKT kasutus kasvanud ning trend on positiivne, avaliku sektori puhul on Eesti aga nukramas seisus.

Teenuseid ei ole iseenesest jäänud vähemaks, ent teised maailma riigid on samuti pühendanud kogu nõu ja jõu uute teenuste arendamisse ja juurutamisesse, samal ajal kui Eesti on ehk vanadele loorberitele puhkama jäänud.  

«Eesti head ja eeskujulikud e-teenused ei ole loomulikult kuhugi kadunud, ent vaieldamatult on maailmas esile kerkimas üha uusi riike, kes suudavad arendada IKT valdkonda jõulisemalt ja tulemuslikumalt kui Eesti.

Suurimaks piduriks ongi siin ehk haridus, mis vajab põhjalikke muutusi nii kodaniku, ettevõtte kui spetsialisti tasemel.

Kui see muutus jääb tulemata, kahaneb Eesti konkurentsivõime paratamatult ka edaspidi nii IKT sektoris kui ka teistes seotud sektorites,» lisas Reiljan. 

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles