Lugeja küsib: kui tihti tuleb kontrollida elektriajamiga suitsuluuki?

Foto: Tairo Lutter / Postimees

«Kui kortermajal on elektriajamiga suitsuluuk, mille abil saab tulekahju korral hoonest välja lasta kuumi ja mürgiseid põlemisgaase, siis kes vastutab selle toimimise eest ning kui tihti on seadusega ette nähtud selle toimimist kontrollida?» küsib lugeja.

Vastab Päästeameti Ohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü:

Suitsueemaldamisseadmeid tuleb kontrollida regulaarselt. Suitsueemaldusseadmeid tuleb hooldada ja katsetada kasutamis- ja hooldusjuhendis määratud tähtaegadel, kuid mitte vähem, kui üks kord aastas. Suitsueemaldusseadmete korrashoiu ja katkematu toimepidevuse eest vastutavad hoone või korterite omanikud.

Vastutusest räägib Päästeameti õigusosakonna jurist Margit-Marit Raudsepp:

Kortermajades tuleb eristada korteriomanikele kuuluvaid reaalosi ja nende juurde kuuluvat ehitise mõttelist osa.

Korteriomandi seaduse (KoS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada.

Samas § lg 2 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

Suitsluuk ongi just selline asi.

KoS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandit ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Tavapäraselt ongi selleks tegevuseks moodustatud korteriühistu. Kui korteriühistut ei ole, siis vastutavad kõik korteriomandite omanikud ühiselt.

Mis on sätestatud korteriomanike ja haldusfirma vahelises tsiviilõiguslikus lepingus, millised teenuseid nad on sealt tellinud ja mille eest haldusfirmale maksvad (kas ka suitsluugi hooldus selles sisaldub) ja mille eest haldusfirma vastutab jne.. ei oma Päästeameti jaoks õiguslikku tähendust (küll aga korteriomandi omanike jaoks). Üldine põhimõtte on, et avalik õiguslikke kohustusi ega neist tulenevat vastutust ei saa üle anda eraõigusliku lepingu alusel.

Eeltoodust tulenevalt on Päästeameti poolt läbi viidavas haldusmenetluses korteriomandite omanikud menetlusosalisteks, võimaliku ettekirjutuse adressaatideks ja ka ettekirjutuse täitmise eest vastutavateks.