Esimene erafirma paneb juba õla alla: Nortal on valmis rahastama Dubai EXPO-l osalemist

Nortali juht Priit Alamäe Foto: Liis Treimann

Infotehnoloogiafirma Nortal, mis tegutseb muuhulgas Pärsia lahe äärsetes riikides, on valmis rahaliselt panustama Eesti 2020. aastal Dubai maailmanäitusel ehk EXPO-l osalemisse.

«Ministeerium küsis, kas me oleksime nõus mingit omaosalust ka panema ja meie sõnum oli, et põhimõtteliselt oleks,» ütles Nortali juhatuse liige Priit Alamäe BNSile, lisades, et seega näitab Nortal, et ettevõtte hinnangul on EXPO-l osalemine oluline.

«Kui me ütleksime, et see on hästi tore asi, aga me ei ole nõus ühtegi senti panema, siis see on pigem väärtusetu avaldus,» rääkis Alamäe. «Meie sõnumit näitab kõige paremini see, et me olime nõus ise rahaliselt osalema selles asjas.»

Ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles neljapäeval, et erasektor võiks kanda poole Dubai 2020. aastal toimuva EXPO hinnanguliselt kuni kuue miljoni euro suurusest kogukulust. Alamäe sõnul on see huvitav areng.

«Minu teada varasemalt sellist asja ei ole olnud, kui räägiti Milanost, Shanghaist või Hannoverist. See on väärikas diskussioon, mida hoida, kas ja kui palju peaks eraettevõtjad ja riik selliste ürituste jaoks koostööd tegema,» rääkis Alamäe.

Tegelikult on tema sõnul küsimus, kui palju riik üldse mingitesse turgudesse raha paneb ja EXPO on sellest üks osa. «Seda küsimust peaks vaatama natukene laiemas kontekstis. Kui me näiteks lähima nelja aasta jooksul paneme kõigi võimalike välisturgude avamisse X miljonit üle kogu maailma, siis mis on need investeeringud, mida peaks tegema,» märkis Alamäe.

«EXPO-l osalemine on [Araabia Ühend]emiraatide ja kogu selle piirkonna jaoks on natukene sümboolse tähendusega. Seda on väga raske otseselt millegagi asendada. See on austuse küsimus. Kuna nad on suures osas oma strateegiad ekspordile üles ehitanud, siis nad väga hindavad seda kui teised riigid nende püüdlustega kaasa tulevad,» ütles Alamäe.

«EXPO't ei peaks võtma siin paviljoni ehitamisena, vaid see on protsess, mis kestab kolm-neli aastat, mille raames saab erinevaid suhteid luua, mille raames saab delegatsioone vahetada, erinevatest ustest sisse murda ja nii edasi. Kui seda võtta vaid paviljoni ehitamisena, siis see tundub rõvedalt suur summa. Aga kui sa vaatad seda kolme-nelja aastase protsessina, mille eesmärgiks on see turg Eesti jaoks lahti teha, võibolla need ei ole nii suured summad,» ütles Alamäe.

Alamäe sõnul võiks Eesti riik Dubai EXPO-l osalemise otsustamisel kuulata rohkem ettevõtjate arvamusi. «Ettevõtjad vaatavad tulevikku. Kui nad kuhugi investeerivad, siis selle pärast, et nad näevad potentsiaali, mitte selle pärast, et minevikus on midagi toimunud,» märkis Alamäe.

«Kui täna tulevad ettevõtlusorganisatsioonid nagu ITL [Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit], Kaitsetööstuse Liit, Toiduliit, kui nemad ütlevad, et nemad näevad potentsiaali seal ja eriti kui ettevõtlusorganisatsioonid on nõus oma raha sinna alla panema, siis järelikult midagi on seal sees. Vaatamata sellele, kas viimase 10 aasta jooksul on meil olnud seal kaubavahetust, või mitte,» lisas Alamäe.

Samas on tema sõnul viimastel aastatel koostöö ekspordi toetamiseks riigiasutuste ja ettevõtjate vahel väga hea olnud. «Siin ei saa kuidagi öelda, et riik oleks halb partner olnud. Absoluutselt mitte. Me oleme seda omal nahal tundnud,» sõnas Alamäe. «Eesti riik on üldiselt väga hea partner. Just ekspordi toetamisel.»

«Me näeme seda, et kui ettevõtted ise tahavad teha, siis riik tuleb väga tihti kaasa. Aga loota seda, et kui kellelgi on laos 20 tonni kala, mis on kohe riknemas, et riik aitab selle maha müüa – see on natukene naiivne,» märkis Alamäe.

Möödunud aasta suvel saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) valitsusele ettepaneku, mille kohaselt Eesti oma paviljoniga Dubai EXPO-l ei osaleks. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul ei ole valitsuskabinet Eesti 2020. aasta Dubai EXPO't veel omavahel arutanud.

Dubai maailmanäitus on niinimetatud põhi-EXPO, mis toimub iga viie aasta järel, viimane näitus oli 2015. aastal Milanos. Araabia Ühendemiraadid on esitanud Eestile ka ametliku kutse 2020. aasta 20. oktoobrist kuni 2021. aasta 10. aprillini toimuval üritusel osalemiseks.

Eesti kontseptsiooni ei ole veel hakatud ette valmistama. Näituse teema on inglise keeles «Connecting Minds, Creating the Future». EXPO peateema on jaotatud kolmeks alateemaks: võimalus, mobiilsus ja kestlikkus.

Eesti osalemine EXPO-l annaks võimaluse riiki üldiselt tutvustada, eelkõike Araabia Ühendemiraatide ning lähiregiooni riikide elanikele, kes moodustavad eeldatavalt suurima osa plaanitud 25 miljonist külastajast, märkis MKM. Samas läheks osalemine Eestile maksma minimaalselt kuus kuni seitse miljonit eurot, kui arvestada logistikat, ent ka ehitus- ja osalemiskulusid.

Eesti on varasemalt osalenud suurtest maailmanäitustest muuhulgas 2000. aastal 3,5 miljoni euro eest Saksamaal Hannoveris, 2010. aastal 3,8 miljoni euro eest Hiinas Šanghais ja 2015. aastal 4,9 miljoni euro eest Itaalias Milanos.