Videoeksperiment: koerad panevad töötajad keelumärkidest mööda vaatama

Video ei ole enam kättesaadav.

Kui enamik avalikke asutusi on end lemmikloomasõbralike kohtadena välja reklaaminud ja peavad oma sõna, siis leidub endiselt kohti, kust ka väikesed koerad suure kisa saatel välja visatakse. 

Tarbijatoimetus laenas endale üheks päevaks koera, et teha põhjalik eksperiment, mis aitaks selgusele jõuda küsimuses, kui hästi suhtutakse koertesse avalikes kohtades tegelikult.

Alustame eksperimenti Politseipargi kõrval asuvas kohvikus Peemot, kus saame sooja vastuvõtu osaliseks. Kohviku juhataja Madis räägib, et nende kohvikusse on ka kõik suured koerad oodatud ja teised kliendid suhtuvad koertesse hästi – koeraga kohvikusse tulles tuleb valmis olla positiivseks lisatähelepanuks.

Seejärel seame sammud Stockmanni kaubanduskeskusesse. Vaatamata vaevumärgatavale keelumärgile siseneme poodi, millele reageerib kohe  ostukeskuse turvamees, kes ei luba meil koeraga poodi siseneda. Pärast kiiret selgitustööd, et tegemist on hästi kasvatatud väikese koeraga, nõustub turvamees mind poodi laskma juhul, kui kannan koera süles. Jätkan koer süles jalutuskäiku ning peatselt ilmub välja ka teine turvamees, kuid sel korral ei tehta ei minust ega minu suurest sülekoerast välja.

Järgmisena võtame ette Kaubamaja ja Viru Keskuse. Ükski turvamees meile terve poetiiru ajal vastu ei jaluta ning müüjate pahaste pilkude osaliseks me ei saa, seega seame sammud edasi Postimaja kaubanduskeskuse poole. Postimaja Rimis koeraga jalutamisest keegi numbrit ei tee, turvamees otsustab meile isegi sõbralikult naeratada.

Ka H&Mis müüjad koera peale ei reageeri, küll aga reageerivad sellele Soome turistid, kes tulevad entusiastlikult koera paitama. Riidepoodidest külastame veel Rotermanni kvartalis asuvaid kauplusi. Ka sealt meid välja ei visata ning Springfieldi riietepoes õnnestub meil  jutule saada poe juhataja Anniga, kelle sõnul on nende poes kõik koerad teretulnud ning loomasõbralik suhtumine ei ole siiani endaga ühtegi probleemi kaasa toonud.

Tee peale jääb meile veel Benu apteek, kus koer tekitab positiivset elevust. Müüjad astuvad julgelt koerale ligi ja ütlevad, et nende uksel koeri keelavaid silte pole ja seetõttu on nad siiamaani kõik neljajalgsed sõbrad sisse lasknud.

Kui südalinnas on üldine pilt selgeks saanud, võtame ette bussisõidu Telliskivisse. Ühistranspordis süles istuvast koerast ei tee probleemi ei bussijuhid ega kaassõitjad. Kohale jõudes külastame veinipoodi ja kunstitarvete poodi, ootuses, et õrnade esemete vahel koeraga ringi jalutades muutuvad müüjad tavapärasest ärevamaks, kuid meie pingutused ei kanna vilja ning müüjad ei tee teist nägugi.

Enne südalinna naasmist käime läbi ka paarist söögikohast. Kivi Paber Käärid kohvikus pakutakse koerale lisaküsimusteta vett ning hiljem räägib meile teenindaja, et koerad kohvikus toovad pigem kõigile rõõmu.

Kuna jalad on pikast jalutuskäigust juba väsinud, otsustame Taxifyst tellida takso, lootes, et juht koeraga sõitmist pahaks ei pane. Juht esmapilgul suurt vaimustust koera nähes üles ei näita, kuid muutub sõidu ajal leebemaks ning räägib meile, kuidas üldiselt taksojuhid koeri sõidukisse võtta ei taha, kuid tema on alati koerad peale võtnud reegliga, et koerad lähevad jalgade juurde istuma, sest ta on omast kogemusest õppinud, kuidas koerte karvade eemaldamine enne järgmise kliendi teenindamist raiskab tema väärtuslikku sõiduaega.

Otsustame üles otsida veel mõne taksojuhi, kellelt koerte kohta arvamust küsida. Esimene taksojuht ehmatab küsimuse peale nii ära, et otsustab kiiruga põgeneda, sõites peaaegu koerast üle. Teine taksojuht on aga sõbralikum ja nõustub meiega rääkima, lausudes, et koeraga reisides sõltub kõik ikkagi taksojuhi enda reeglitest.

Seejärel suundume Krediidipanka, kus otsustame oma katse lõpetada. Sealt visatakse meid aga pikema jututa ärritunud turvamehe poolt välja ning lisatakse, et koerad panka ei sobi. Kuna tundub ebaõiglane, et koerad on söögikohtades lubatud, kuid panka ei sobi, võtame ühendust Krediidipanga esindajatega. Panga turundusjuhi Tiina Tali sõnul on kõik hästi käituvad koerad ikkagi teretulnud. «Postimehe päringu peale leidsime, et meie peamaja uksel on tõepoolest koeraga sisenemist keelav silt, aga kes, millal ja miks selle sinna pannud on, ei ole tänaseks enam teada. Mingit ametlikku reeglit koertega panka tulemise keelamiseks ei ole, pigem vastupidi – mitmes kontoris on meil püsikliente, kes külastavad meid koos koertega regulaarselt ja kõik on hästi,» lisas ta.  

Katse kokkuvõtteks võib öelda, et koera tõttu Tallinnas igapäevased asjatoimetused tegemata ei jää. Isegi kui mõnes kohas võib märgata keelumärke, on töötajad rahulikku koera nähes vastutulelikud. Ka anonüümsust palunud poemüüja sõnul on reeglid järgimiseks, kuid reaalsuses läheb müüjatel koeri nähes ikkagi meel härdaks ja nii kaua kuni koerad end korralikult üleval peavad, kedagi välja viskama ei hakata. Samuti jääb katse käigus mulje, et enamikus kohtades pole tegelikult töötajad koerte lubamise või keelamisega ise kursis ja käituvad pigem sisetunnet usaldades.

Lõpetuseks tasub silmas pidada, et kui meie üle ootuste hästi õnnestunud katse peategelaseks oli väikest kasvu rahulik koer, siis on võimalik, et suure rahutu koeraga oleksid testi tulemused mõnevõrra erinenud.

Lemmikloomade kaasa võtmist kommenteerivad avalike asutuste esindajad:

Kui enamikus toidukohtades on koerad lubatud, siis toidupoodidesse pole koerad endiselt teretulnud. «Tarbijad eeldavad, et toidu- ja esmatarbekaupluse külastamisel on neile tagatud nii turvalisus kui ka hügieen. Just sel põhjusel oleme me piiranud koduloomadega kaupluste külastamist,» ütleb Maxima avalike suhete juht Katja Ljubobratets. Nii Prisma, Selveri kui Rimi poodidesse koertega siseneda ei tohi, kuid vastu tullakse väikeste koerte omanikele, kelle hästi kasvatatud koerad on kas kandekotis või istuvad süles.

Kaubamajja on lubatud vaid sülekoerad, toidupoodi pole peale juhtkoerte lubatud ükski koer. Solaris ja Viru Keskus koeri suuruse järgi ei diskrimineeri ja viisakalt käituvad koerad on keskusesse lubatud, kuid Solarise toidupoes pole koertega jalutamine siiski lubatud. Stockmanni on oodatud kliendid väikeste ja hästikäituvate koertega, kes on kandekotis või muul moel teiste külastajatega arvestaval viisil omanikuga kaasas.

Apteekides koerad keelatud ei ole, kuid parem oleks lemmikud ikkagi ukse taha jätta. «Kui koer käitub korralikult, on rihma otsas ja peremehe kõrval, siis me otseselt ei keela apteeki siseneda. Üldiselt me aga soovitame võimalusel jätta koer rihmaga kinnitatult apteegi ukse taha,» sõnas Maria Otsa, Benu apteegi jaekaubanduse arendusjuht. Ka Apotheka proviisori Kristiina Sepa sõnul oleks allergikute ja nõrgema immuunsüsteemiga inimeste vajadustega arvestades mõistlikum jätta koeraga apteeki sisenemata, kuid nõuetekohaselt hoitud loomaga ukse taha kedagi ei saadeta.

Suhtumine koertesse on riietepoes tolereeriv, lisaks Rotermanni Springfieldi kaupluse juhatajale Annile, ütles ka Kristel Kont H&Mi kommunikatsiooniosakonnast, et koerad on nende kauplustes teretulnud.

Taksoga sõites peab koeraomanik arvestama taksojuhi reeglitega. Taxify kommunikatsioonijuhi, Marilin Noorema sõnul tuleb loomaga reisides kliendil auto tellimise järel juhile helistada ning küsida, kas juht on nõus looma sõidutama. «Siinkohal tasub aga kliendil meeles pidada, et juhil on õigus tellimusest loobuda ehk Taxify ei kohusta omalt poolt ühtegi juhti loomi sõidutama,» lisas ta.

Hästi käituvad koerad ei pea ka panka minnes ukse taha jääma. «Koerad on kindlasti lubatud, kui koera omanik tagab töötajate ja teiste klientide ohutuse ning jälgib, et koer ei segaks haukumisega kontoris viibijate toimetamisi,» selgitas Nordea panga kommunikatsioonijuht Jana Kutšinskaja. Ka LHV, SEB ja Swedbankil ei ole hästi käituvate koerte vastu midagi.

Olukorda kommenteerib Eesti Kennelliidu infojuht Elo Lindi:

Tallinn on pigem koerasõbralik linn ning olnud seda juba pikemat aega. Olemas on spetsiaalsed jalutusplatsid, parkidest võib leida kakakotihoidikuid, tänaval suhtuvad inimesed koertesse üldjuhul positiivselt ning lisaks väliterrassidele võib koeraga külastada erinevaid söögikohti. Koerasõbralikud toitlustusasutused on üldjuhul ka vastava kleebisega tähistatud.

Viimase kümmekonna aasta jooksul on koeraga avalikus ruumis viibimise reeglid muutunud ning nendega on kursis nii koeraomanikud kui ka suur osa ülejäänud linnakodanikest. Samuti on muutunud parkide ja parkmetsade kasutusotstarve – seda eelkõige tervisespordist tulenevalt.

Linna koerasõbralikuna hoidmiseks saavad koeraomanikud ise palju ära teha. Koer peab avalikus ruumis olema alati omaniku poolt hallatud ning oma koera järelt tuleb alati koristada, ühistranspordis on koera koht põrandal või kandekotis, mitte istmel. Külastades koeraga majutusasutusi või väljudes kohvikust ei tohiks koeral lasta jalga tõsta esimese võimaliku uksepiida või lillepoti peale. Samuti on elementaarne, et koeraga sisenemise keelust peetakse kinni – koera koht (välja arvatud abikoer) ei ole toidu- ega riidepoes, kuna ka kõige paremate koolitajate käe alt ei ole veel tulnud neljajalgseid, kes käsu peale oskavad hoiduda karvaajamisest ning ilastamisest.

Tallinn on üsna koerasõbralik linn, kuid nagu kõikide asjadega maailmas, on arengu- ja õppimisruumi kõikidel osalistel. Seda eriti tänapäeva kiiresti muutuvas elukeskkonnas.