Põllumehed kinnitavad: liiga palju mürki ei pane naljalt keegi

Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Kuigi numbrite järgi on taimekaitsevahendite kasutus Eesti põldudel viie aasta jooksul pea viiendiku tõusnud, kinnitavad põllumehed, et keegi ei hakka vabatahtlikult põllule rohkem mürki panema, sest juba praegu kulub nende eelarvetes kaitsevahenditele kopsakas summa. Küll aga on mürkide kasutus praegustes majandus- ja ilmaoludes paratamatu.

«Põllumajandustootjad jagunevad kaheks – tavatootjad, kes on 50 ja rohkem aastat toimetanud keemiaga, ja teised, kes üldse keemiat ei kasuta,» räägib Tartumaal aastaid teraviljakasvatusega tegelenud Üllar Kaaver, kes on ise püüdnud taimekaitsevahendite kasutamisel pigem stabiilset joont hoida. «Võib-olla on kemikaalide kasutus meil natuke suurenenud, aga seda just ilma tõttu, mis nõuab suuremat panustamist. Möödunud aastal näiteks saagilootust sisuliselt polnudki, kõik algas peale juba kevadise põuaga. Kuna tänavu on vihma natuke tulnud, on juba saagile väike lootus,» sõnab Kaaver.

Eestis tervikuna näitab mürkainete kasutus aga igal juhul kasvutrendi. Kui veel 2011. aastal kasutati taimekaitsevahendeid üle Eesti kokku 804 tonni, siis 2015. aastaks oli see kasvanud pea 964 tonnini.  «Eesti piires on taimekaitsevahendite kulu suurenenud sellepärast, et lihtsalt pind on suurenenud,» pakub Tartumaa teraviljakasvataja. Oma mõju on siin tema hinnangul ka hiljutisel piimakriisil, kui palju seniseid rohumaid teravilja alla pandi.