/nginx/o/2017/07/19/6906759t1h8087.jpg)
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul võib kiiruskaamerate vahelisel lõigul keskmise kiiruse arvutamise kaudu kihutajate avastamine ja võimalik karistamine minna vastuollu isikuandmete kaitsega, ehkki täpset lahendust teadmata pole võimalik seda kindlalt öelda.
«Esmapilgul tundub, et keskmist kiirust ei ole võimalik arvestada ilma, et töödeldaks kõigi teatud teelõiku läbivate autode andmeid,» sõnas andmekaitse inspektsioon pressiesindaja Maire Iro. See tähendaks Iro sõnul, et ei tuvastataks mitte ainult kiiruseületajaid, vaid jälgitaks ka seadusekuulekate liiklejate liikumisi.
«Siin tekib juba potentsiaalne riskikoht: selle põhjal võib muutuda võimalikuks autojuhi profileerimine liikluskäitumise põhjal, teatavaks võib saada asukohateave täpsete kellaaegade ja liikumissuunaga, marsruudid ja muu selline,» loetles Iro põhjuseid, miks ei pruugi kaameratevaheliste kiiruste mõõtmine saada vaid rikkumiste tuvastamiseks. «Praegu liiklusseadus sellise lahenduse kasutuselevõttu ka ei võimalda».
Maanteeameti esindaja ütles, et kahe kiiruskaamera vahelise lõigu läbimise keskmise kiiruse alusel trahvide tegemisele on küll mõeldud, kuid ettepanekuid selle elluviimiseks pole seni esitatud. Ka andmekaitse inspektsiooni esindaja kinnitas, et maanteeamet nende ideedega inspektsiooni veel jõudnud ei ole.
«Lõigu läbimise keskmise kiiruse alusel trahvide tegemine oleks liiklusohutuse seisukohast kahtlemata positiivne areng,» rääkis maanteeameti liikluskorralduse osakonna liikluskorraldusvahendite haldur Krisela Uussaar, kuid lisas, et samas tuleb proportsionaalselt arvestada ka kodanike õigustega, eelkõige isikuandmete töötlemise põhimõtetega.
Uussaar märkis, et lõigupõhiseks kiirusemõõtmiseks on vaja mitmeid seadusemuudatusi. «Lisaks isikuandmete kaitse seadusele on selle jaoks vajalik muuta ka liiklusseadust ning mitmeid teisigi seotud õigusakte,» ütles Uussar. «Maanteeamet ei ole nimetatud õigusaktide muudatusi seni algatanud. Eelnevalt on vajalik teema põhjalikum analüüs nii kodanike õiguste seisukohalt, tehniliste võimaluste osas kui ka erinevate asutuste valdkondlikke eesmärke ning tegevusi silmas pidades,» märkis ta, lisades, et maanteeamet ei oska prognoosida, millal võiksid vajalikud muudatused õigusaktides jõustuda.
Maanteeamet on paigaldanud riigiteedele 63 kiiruskaamera mõõtekabiini ning lisaks on ametil võimalik kasuta Tallinna linnas Kristiine ristmikule paigaldatud kaht kiiruskaamera mõõtekabiini. Kokku on võimalik kabiinides kasutada 47 mõõtesüsteemi.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)