/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/07/19/6906437t1h4d8d.jpg)
Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt ja kulutavad sellele ka rohkem raha.
Ettevõtted kulutavad töötajate õpetamise peale üha rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2010. aastal tegeles töötajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettevõtetest, 2015. aastal oli see näitaja juba 86 protsenti.
Kasvanud on ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus – kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettevõtted töötajate täienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot töötaja kohta, siis 2015. aastal oli sama näitaja 355 eurot, selgub statistikaameti uuringust.
Kulutuste suurenemist põhjustab see, et täienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega – 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal võisid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega võib öelda, et viie aastaga on koolitus ettevõtetes muutunud oluliselt põhjalikumaks.
Koolituste pakkumisel mängib olulist rolli ettevõtte suurus – kui 10–49 töötajaga ettevõtetest sai 2015. aasta jooksul töötjate koolitamist endale lubada 85 protsenti ettevõtetest, siis üle 250 töötajaga ettevõtetest koolitas oma töötajaid koguni 98 protsenti, selgus statistikaameti uuringust.
Samuti mõjutab koolitamist ettevõtte tegevusala – finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusvõimalusi pakkuvate ettevõttete osakaal kõige suurem (98 protsenti), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga kõige väiksem (76 protsenti).
Koolitusvõimalusi pakkunud ettevõtted tõid tähtsamate koolitusalade juures välja eelkõige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73 protsenti) ning meeskonnatööoskust arendavaid koolitusi (44 protsenti), samas olid erinevate ettevõtete jaoks olulised väga erinevad oskused.