Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/07/18/6905575t1h5cba.jpg)
Raamatupidajad leiavad, et üleminek uuele maksusüsteemile toob kaasa nii nende endi, tarkvaraarendajate kui ka riigiasutuste töömahu ja kulutuste kasvu ning ei ole mõttekas, kui pole teada, kui kauaks need maksud üldse kehtima jäävad. Valus kogemus on juba käes madalapalgaliste tulumaksutagastusega.
«Raamatupidajate kogu maksude toimkond ei ole maksumuudatustesse veel väga põhjalikult süvenenud, kuid üks on selge – uute ja väikeste maksukeste sisseseadmine on väga kulukas ettevõtmine,» ütles Eesti Raamatupidajate Kogu maksutoimkonna esimees Virge Haiba.
Selleks, et uuest aastast jõustuva süsteemi järgi makse arvestada, peavad ettevõtted oma raamatupidamisprogramme uuendama, see tähendab otsest rahakulu. Kui raamatupidamist tehakse arvuti asemel käsitsi, suurendab see raamatupidaja töömahtu, ennustas Haiba.
Kiirrongilt enam maha ei saa
23 aastat raamatupidamisega tegelenud osaühingu AR Tähelend juht Anu Allikvee lisas, et kuna raamatupidamisfirmades on juuni väga tihe aeg – lõpetatakse aastaaruandeid ning pärast seda algavad puhkused –, saab uute seadustega põhjalikumalt tutvuda alles sügisel.
Seadused ei ole aga alati üheselt mõistetavad, mistõttu võib nii nendest arusaamine kui ka nende täitmine aega võtta. «See on loogiline, et maksusüsteem muutub – peabki muutuma –, kuid muudatuste sisseviimiseks peab andma aega. Me kõik oleme sattunud nagu kiirrongi, kus sa poolel teel maha hüpata ei saa.»
Viimati oli olukord nii ebakindel siis, kui võeti kasutusele euro. Mõnevõrra on see võrreldav ka paari aasta taguse ajaga, kui iga kuu võeti vastu uus seadus. «Keegi ei küsinud, kas ettevõtjad ja maksuameti töötajad jõuavad nii kiiresti õppida ning kõigest aru saada. Need, kes said hakkama, jäid ellu.»
Allikvee kinnitusel on maksumuudatused alati kasvatanud raamatupidajate töömahtu. «Näiteks võib tuua 2015. aastal kehtima hakanud seadused, sõiduautode käibemaksuarvestuse ja tuhandeeuroste arvete deklareerimise. Siis oli kõige keerulisem see, et muudatused ei hakanud kehtima mitte 1. jaanuarist, vaid 2015. aasta viimastel kuudel.»
Tema hinnangul saab uuel aastal kõige raskem olema aga see, kas nad suudavad piisavalt kiiresti täpset infot klientidele edasi anda. «Lisaks tehnilisele tööle – uute seaduste selgeks tegemine, arvutiprogrammides muudatuste sisseviimine jne –, tuleb raamatupidajatel paraku ka jälle väga paljut ettevõtjatele selgitada,» räägib Allikvee.
Raamatupidamisettevõtte juht märkis, et uuest aastast käivitatav ettevõtluskonto võib küll hõlbustada väikeettevõtjate elu ja nendelt maksude kättesaamist, kuid pärast maksude ära maksmist peaks äri ise ka maksejõuliseks jääma.
«Kui korraga tekib palju väikeettevõtjaid, kellel on küll maksud tasutud, kuid kes jäävad teistele äripartneritele võlgu, võib see muutuda suureks probleemiks,» ennustas Allikvee.
Surve tarkvaraarendajatele
«Maksumuudatused Eestis ei tekita lisakoormust mitte niivõrd raamatupidajatele, kuivõrd just majandustarkvara arendajatele, et jõuaks muudatused õigel ajal sisse viia,» märkis aga 2000. aastast raamatupidamisega tegeleva Finance Management OÜ juhataja Anti Kesamaa.
Kesamaa ütles, et raamatupidamisalase ettevalmistuseta ei ole Eestis enam ammu võimalik raamatupidamist teha. «Eesti maksusüsteem on olnud kuulus oma lihtsuse ja läbipaistvuse poolest, kuid need ajad on nüüd möödas. Üha rohkem ilmub maksuseadustesse täiendusi, erandeid ja erisusi, oleme kiiresti lähenemas Põhjamaade mahukale sotsialistlikule maksusüsteemile.»
Tema pakkus, et raamatupidajad suudavad maksumuudatuste koormuse alla neelata ja inimesi juurde palkama ei pea, kuid töömahukaimaks kujuneb just uuele maksuarvestusele üleminek.
Anu Allikvee sellega täitsa nõus ei olnud. Kuigi ta möönis, et Eestis on päris head raamatupidamisprogrammid, ei saa seda üle tähtsustada. «See, et programm teeb ettevõtja ja raamatupidaja eest töö ära, on siiski eksitav. Programm on abiks, kuid ei asenda inimest.»
Paar aastat tagasi reklaamiti uut raamatupidamisprogrammi loosungiga «Ütle oma raamatupidajale «ei» ja programm teeb sinu eest kõik ära!».
«Juba mõne kuu pärast pöördusid meie poole ettevõtjad, kelle raamatupidamine tuli üle teha või vigu parandada,» tõi Allikvee näiteks. Just vea otsimine on tihtipeale kõige raskem.
Suur kulu riigilegi
Lisaks sellele, et ettevõtted peavad arvutiprogramme maksumuudatustele kohandama, suurenda raamatupidajate töömahtu ja korraldama põhjalikke koolitusi, tuleb suur summa välja käia riigil endalgi – et uued maksud üldse kokku koguda.
«2016. aastal tehti miljonitesse ulatuvad kulutused maksuameti programmile, et madalapalgalistele tulumaksu tagastada – kõik see ainult üheks aastaks. Nüüd öeldakse, et see ei kõlba, nüüd teeme uued maksud ja uued programmid,» laiutas Virge Haiba raamatupidajate kogust käsi.
Maksuameti kinnitusel päris miljoneid madalapalgaliste maksutagastuse programmi arendusele ei läinud, kuid vaid aasta kehtinud muudatusele kulutas riik siiski 505 310 eurot. «Mis puudutab teisi arendusi, siis saame siin praegu veel rääkida prognoosist, mis on kusagil kaheksa miljonit eurot,» märkis Mailin Aasmäe tolli- ja maksuameti pressiosakonnast.
Maksumuudatuste tarkvaraarendust maksuamet alles analüüsib, kuna näiteks tulumaksuseaduse muudatused hakkavad kehtima alles augustist – siis, kui täpsemaid detaile sisaldavad määrused on vastu võetud, saab ka amet arendusega algust teha.
«Lõppkokkuvõttes võib juhtuda, et neid makse nende suurte kulutuste kiuste eriti ei laekugi. Ja kui kauaks seda kõike vaja võib minna?» küsis Haiba.
Raamatupidajate esindaja hinnangul olnuks uuest maksupaketist märksa mõistlikum minna seda teed, mida soovitas kaubandus-tööstuskoda: tõsta käibemaksu ühe protsendi võrra. «Nii saadakse see raha ka kindlalt kätte – halduskoormust tõstmata ja meie kõigi raha kulutamata.»
Iseenesest ei ole miski välistatud. Kuigi uus maksupakett läbis riigikogus teise lugemise 19. juunil ja president kiitis kõik plaanitavad maksumuudatused (peale suhkrumaksu) heaks, on maksueksperdid juba öelnud, et sügisel võetakse kindlasti ette vigade parandus.
Ka on alles eelmise aasta lõpust tuua näide, kuidas napilt enne kehtima hakkamist pöörati tagasi sotsiaalmaksu 0,5-protsendiline alandamine, kuna valitsus vahetus.
Maksumuudatused
- Maksuvaba tulu hakkab kuni 1200-eurose sissetulekuni olema 500 eurot kuus, hakates sealtmaalt kahanema ja jõudes nulli 2100-eurose kuusissetuleku juures. Sellega tekib 6000 astmega maksusüsteem.
- Aktsiisimaksud: uuest aastast tõusevad nii lahja alkoholi aktsiisid kui ka maagaasiaktsiis.
- Abikaasade ühisdeklaratsiooni osaline taastamine – abikaasad saavad liita maksuvaba miinimumi 180 euro ulatuses kuus ehk 2160 euro ulatuses aastas.
- Teekasutustasu, mille alusel hakatakse maksustama avalikel teedel sõitvaid üle 3,5-tonniseid veoautosid.
- Firmaauto eratarbeks kasutamise erisoodustuse maks läheb võimsuspõhiseks.
- Pankade 14-protsendiline dividendide avansiline tulumaks.
- Küpsete ettevõtete eelneva kolme aasta jaotatud kasumilt 14-protsendiline tulumaks.
Allikas: PM
KOMMENTAAR
Mart Nõmper
raamatupidamisettevõtete liidu ning Rödl & Partneri juhatuse liige
Kuigi praegune Eesti maksusüsteem on teiste arenenud riikide omaga võrreldes suhteliselt lihtne, ei ole see nii lihtne, et ettevalmistuseta inimene suudaks maksukohustuse õigesti välja arvutada.
Kui maksude muutmine piirduks ainult uue käibemaksumääraga, lisanduks ühekordne töö maht – piisab süsteemi ümberhäälestamisest. Kui muudatusi on rohkem ja lisanduvad täiesti uued maksud, siis on vaja uusi deklaratsioone ja arvestust ning töömahtu lisandub rohkem ja jäävalt.
Töömaht kasvab kindlasti, aga juba ammu ei ole raamatupidamine ega maksuarvestus käsitöö. Ei saa välistada, et maksude muutmisega luuakse mõni uus töökoht, kuid mingit suuremat värbamislainet küll oodata ei tasuks. Pigem üritavad raamatupidamisettevõtted ja -üksused lisanduva töökoormuse sisemiste ressurssidega ära lahendada.
Raamatupidamisettevõtete asutamise lainet ei julge ka ennustada: Eestis on niigi mitu tuhat ettevõtet, kelle tegevusala on raamatupidamisteenus – neid tekib ja kaob iga aasta mitusada. Pigem on tegu pideva lainetusega, mida maksuarvestuse muudatused mõjutada ei suuda.
Rödl & Partneri jaoks tähendab see, et pärast suvepuhkusi on maksumuudatused loodetavasti selged ja alustame oma raamatupidajate, audiitorite, advokaatide ja maksukonsultantide koolitamist.
Kõige raskem saab olema ilmselt see, et uute maksude ja muudatuste praktika puudub, mistõttu paljud küsimused jäävad õhku ja lahenevad alles hilisemate seadusemuudatuste ja kohtupraktikaga. Mida suurema kiirustamisega on seadus tehtud, seda rohkem on selles vigu.