/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2011/04/12/556605t1h1317.jpg)
Toiduliidu ja uuringufirma Faktum & Ariko Balti riikide toitumisharjumuste uuringust selgus, et Eestis on toidu päritolumaa jälgimine tunduvalt vähenenud. Kui 2008. aastal tegi seda alati 39 protsenti, siis nüüd vaid 17 protsenti inimestest.
Toidu päritolu jätab Eesti inimesed valiku tegemisel suhteliselt külmaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Samas on eestlaste käitumises huvitav see, et ega nad poes ei vaata seda päritolumaad. Nad väidavad, et see on neile oluline, aga poes on neil ikkagi kiire ja nad usaldavad seda, mis poes müüakse,» nentis Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti. «See on ka võib-olla üks põhjusi, mis eestlased Läti ja Leedu toodangut vähem teavad,» lisas ta.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp selgitas, et teistestki uuringutest on välja tulnud, et pakendi peale võib kirjutada või märkida ükskõik mida, kolmandik inimestest seda nagunii ei vaata.
Lätis ja Leedus pole päritolumaa jälgimine kahe aasta jooksul muutunud – seal vaadatakse päritolumaad alati 30 protsendil juhtudel. Üsna tihti jälgib päritolumaad 34 protsenti eestlastest, mitte kunagi või väga harva vaatab toidu päritolu 27 protsenti inimestest.