/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2011/04/12/556515t1h46a0.jpg)
Toiduliidu ja uuringufirma Faktum & Ariko Balti riikide toitumisharjumuste uuringust tuli välja, et kui lätlased hindasid kõrgelt mitmeid Eesti ja Leedu tooteid, siis eestlaste jaoks nagu poleks Läti ja Leedu toiduaineid olemaski.
Eestlaste teadvuses ei eksisteeri Läti ja Leedu tooteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Igapäevases teadvuses eestlase jaoks Läti toiduaineid ei ole. Eestlase teadvus on nii selgelt kodumaisekeskne, et ta tegelikult Läti ja Leedu toiduainetest suurt midagi ei tea,» selgitas Faktum & Ariko uuringute juht Kalev Petti.
Lätlased hindavad paljusid Eesti tooteid koguni kõrgemalt kui enda omi. Lätist saavad kõrge või hea hinnangu Eesti või, kohupiimatooted, valmistoidud, mahlad, vorstitooted, jogurtid, leivad-saiad, pihvid/kotletid/frikadellid, köögiviljakonservid ning maitseained. Leedust ei saa ükski Eesti toode esiletõusvaid hinnanguid, kuid mitte ka negatiivseid, suhteliselt parema hinnangu saavad Eesti jäätised ja mahlad.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp möönis, et isegi kui me teame teiste Balti riikide tooteid, siis vähemasti me ei taha seda tunnistada: «Läti ja Leedu toiduained jõuavad Eesti turule läbi kaubanduskettide omanike ja kui me mõtleme näiteks Maxima ja tema sortimendi peale, siis tõepoolest, seal on Läti ja Leedu tooteid päris olulisel määral. Aga kui eestlaste kõige lemmikum kaubanduskettide külastamiskoht on ikkagi Selver, kus on kodumaine sortiment ülekaalus, siis vast ta tulebki sealt,» lisas Potisepp.
«Me oleme suhteliselt konservatiivsed ja ka tarbijatena konservatiivsed, ja me oleme suhteliselt kinnised. Tõesti tundub, et lätlased on palju avatumad ja isegi võib öelda, et palju sõbralikumad. Me kuidagi ei taha teisi kiita, me tahame ikka ennast upitada. Võib-olla on see rahvuse eripära,» nentis toiduliidu juht.
«Ma kaldun ka arvama, et see on üks oluline põhjus, et eks me upitame ennast sageli kõrgemale, kui me tegelikult väärt oleme,» möönis ka Petti, ning lisas: «Kui kõigis tooterühmades oleks valik Eesti, Läti ja Leedu, siis inimesed võib-olla oskaks midagi öelda, aga kuna naabrid pääsevad turule ainult mingites väga üksikutes sektorites, siis nad ei loo sellist arusaama või kuvandit.»
«Kui Eesti tootjad lähevad Läti või Leedu turule oma toodetega, siis sellist vastuseisu ja kodumaisuse eelistust, nagu on Eestis, nad ei kohta,» rääkis Potisepp
Uuringus selgus, et ka rida Leedu toiduaineid saab Läti tarbijailt häid hinnanguid – vorstitooted, valmistooted, mahlad (paremad hinnangud kui leedukate endi poolt), või ja kohupiimatooted. Eestist aga ei saa ka leedu toiduained esiletõusvaid hinnanguid.
Eesti ja Leedu on vastastikku kitsid teineteise toiduaineid kiitma, kuid üldine pilt näitab siiski, et leedukad hindavad Eesti tooteid veidi enam kui eestlased Leedu tooteid. Võrreldes 2008. aasta uuringuga, on pilt nihkunud veidi Eesti kasuks.
Eesti enda toiduainete kõrge kvaliteedi hinnang on 89 protsenti, kuid see on võrreldes 2007. aastaga viie protsendi võrra langenud. Eestlaste hinnang Läti toiduainetele on jäänud ligilähedaselt samaks – 37 protsenti ning Leedu toiduainete hinnangud on veidi paranenud – 42 protsenti (kasvas kuue protsendi võrra).
Läti hindab kodumaise toodangu kvaliteedi 93 protsendile. Eesti toiduainete kvaliteedile antav hinnang on kolme protsendi võrra paranenud tõustes 47 protsendini. Leedu toiduainetele antud hinnang on endiselt parem kui Eesti omadele antud hinnang – 59 protsenti.
Leedukad hindavad kodumaise toodangu kvaliteeti 87 protsendile, kusjuures hinnang on kaheksa protsendi võrra langenud. Eesti toiduainete kvaliteedi kuvand on Leedus paranenud, tõustes 42 protsendile. Läti toiduainete kuvand on Leedus aga jäänud üldjoontes samaks – 54 protsenti.