Riigil jääb kahe Eesti Rahva Muuseumi ehituse jagu raha saamata

Uus Eesti Rahva Muuseum Tartus Raadil Foto: Kalev Lilleorg/Õhtuleht

Enam kui 200 miljonist eurost, mis riigil on vaja kohtutäiturite ja maksuhaldurite abiga inimestelt ning ettevõtetelt sisse nõuda, jääb kätte saamata 40 kuni 50 protsenti. Selle arvelt saaks ehitada kaks uut Eesti Rahva Muuseumit. 

«Kõik kohalikud omavalitsused ja 40 riigiasutust puutuvad kokku inimeste ja ettevõtetega, kes pole oma kohustusi riigi ees õigeks ajaks täitnud,» vahendavad ERRi raadiouudised. Nende hulka kuuluvad nii trahvid kiiruseületamise eest, tasumata maksud, toetusrahade tagasinõuded ja õigusrikkujatelt välja mõistetud menetluskulud.

Aastataguse seisuga ootas Eesti riik Eesti inimestelt ja ettevõtetelt kokku üle 245 miljoni euro õigeks ajaks tasumata raha. «Näiteks väärteomenetlused laekuvad täitemenetluses suhteliselt hästi. Kui me nüüd võtame maksuhalduri ettekirjutused, siis need nõuded laekuvad täiturite käes juba kehvasti, sest reeglina on tegemist tühjade kehadega,» rääkis rahandusministeerium asekantsler Raigo Uukkivi. 

Nii jääb riigil tihti 40-50 protsenti rahast kättesaamata ja tegemist on suurusjärguga, mille eest saaks juba ehitada kaks Eesti Rahva Muuseumit. Olgu mainitud, et uue Eesti Rahva Muusemi ehitus läks maksma 75 miljonit eurot. Rahandusministeerium loodab, et kui riiginõudeid hakkab haldama üks asutus, paraneb ka nende laekumine.

«Ministeerium on tulnud välja ettepanekuga riiginõuete haldus konsolideerida riigi tugiteenuste keskusesse. Me ikkagi loodame olulist arengut seal - et nõuded lähevad täiturite kätte kiiremini, on ülevaade parem ja laekumise tase võiks tulevikus selle tõttu paraneda,» selgitas Uukkivi.

Riigi tugiteenuste keskuse juhi Raigo Leppoja sõnul on juba praegu näha, kuidas mitmed riigiasutuste ülesanded - alates riigihangete korraldamisest kuni raamatupidamiseni -, saavad nende keskuse abiga efektiivsemalt korraldatud.

Kuula lähemalt ERRi raadiouudistest.