/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6496741t1hf63a.jpg)
Kui Suurbritannia valitsus ei suuda Euroopa Liidust lahkumise järel paremaid immigratsiooni tingimusi välja võidelda, ähvardab briti ettevõtteid tõsine kvalifitseeritud töökäte puudus.
Ühendkuningriik jääb pärast Brexitit töökätest ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kaalub ligi 47 protsenti Euroopa Liidu teiste riikidest tulnud oskustöölisi pärast Brexitit Ühendkuningriigist lahkuda. Olenemata nende inimeste isiklikest motiividest, kujutab see tööturul väga tõsist ohtu, kirjutab briti leht Independent.
Kuigi paljud inimesed võivad esimese hooga mõelda, et välismaalaste lahkumine on hea, kuna tööd saavad Inglismaa enda inimesed, siis tegelikult see nii pole. Ühendkuningriigis pole tegelikult töötuse probleemi.
Samas kui nii paljud tippspetsialistid kaaluvad lahkumist, siis ootab Inglismaad ees tõsine tööjõupuudus, mis ohustab enim just ettevõtjaid, kes haritud inimesi hädasti vajavad. Juba praegu kurdavad paljud Ühendkuningriigi ettevõtted, et spetsialiste napib. Suurim puudujääk ongi IT-töötajatest, inseneridest, hooldajatest ja kasvõi põllumajandussektori töötajatest.
Samas ei ohusti briti firmasid vaid spetsialistide lahkumine, kuna ligi 40 protsenti madalama kvalifikatsiooniga ELi kodanikest on öelnud, et nemad mõtlevad pärast Brexitit samuti lahkumise peale.
Nagu majanduses ikka toob tõsine tööjõupuudus kaasa selle, et ettevõtjad hakkavad töötajaid kõrgema palga eest mujalt üle ostma, kuid see vähendab firmade konkurentsivõimet.
Samas on Postimees varem kirjutanud, et mitmed analüütikud ja ökonomistid, kes aasta tagasi toimunud Suurbritannia rahvahääletuse tulemuste teatavaks saamise järel ennustasid katastroofi ja saareriigi majanduse kokkukukkumist, eksisid, sest seda ei juhtunud. Vähemalt esialgu.
Mõned majandusnäitajad isegi paranesid: näiteks töötuse määr kahanes 4,9 protsendilt 4,6 protsendile. Rahvahääletusele järgnenud kolme kvartali jooksul kasvas majandus 1,8 protsenti. Pärast hääletust kasvas Suurbritannia majandus kiiremini kui nii mõnelgi teisel Euroopa Liidu liikmesriigil.