:format(webp)/nginx/o/2017/07/13/6888521t1h7e9a.jpg)
Eesti kaubandus- ja tööstuskoja poliitikaeksperdi hinnangul jääb Eesti ka pärast lõunanaabri ulatuslikku maksureformi piirkonnas konkurentsivõimeliseks, kuna Lätis plaanitav sotsiaalmaksu tõus, üksikisiku tulumaksu astmeliseks muutmine ja diislikütuse aktsiisi tõus on ettevõtluskeskkonna jaoks pigem negatiivse mõjuga.
«Eesti jaoks on ilmselt kõige olulisemaks muudatuseks Läti ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmine, millega reinvesteeritud kasum vabastatakse tulumaksusust sarnaselt Eestis kehtivale korrale,» lausus kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, kommenteerides, millist mõju võib Läti maksureform avaldada Eestile.
Tema sõnul on see Eesti jaoks küll ühest küljest hea uudis - sest näitab, et Eesti unikaalset ettevõtete tulumaksusüsteemi hinnatakse väga kõrgelt ka teistes riikides ja seda ollakse valmis ka üle võtma -, samas on see ka halvaks uudiseks, sest reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus on olnud Eesti ettevõtluskeskkonna üheks oluliseks müügiartikliks, millega eristuda teistest riikidest.
«Võimalik, et see samm paneb ka Leedut mõtlema ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmise peale, lisas Udras. Kuigi lõunanaabrid plaanivad ka kütuste, alkoholi ja tubaka aktsiisimäärade tõstmist, siis see kaubanduskoja poliitikaeksperdi hinnangul Eesti jaoks olulist mõju ei avalda.
Samas nentis ta, et Läti uued aktsiisimäärad ei pidurda ilmselt Eesti ja Läti vahelise piirikaubanduse kasvu, sest Läti määrad jäävad endiselt oluliselt madalamaks kui Eestis. «Näiteks kui Eestis on kahel viimasel aastal diislikütuse aktsiis tõusnud kümme protsenti aastas, siis Läti plaanib seda järgmisel aastal tõsta vaid 11 protsenti,» rääkis Udras.
Löök Läti maksukeskkonna stabiilsusele
Just ettevõtete tulumaksusüsteemi reformimist peab kaubandus-tööstuskoja poliitikaeksport ainukeseks tõeliselt positiivseks muudatuseks ettevõtjate jaoks. «Ülejäänud plaanitavad muudatused on sealse ettevõtluskeskkonna jaoks pigem negatiivse kui positiivse mõjuga,» märkis Udras.
Ta selgitas, et kui sotsiaalmaksumäär ja diislikütuse aktsiis tõusevad ning kõrgema lisandväärtusega töötajate tulu hakatakse senisest kõrgemalt maksustama, siis need ei ole muudatused, mida ettevõtjad pikisilmi ootaksid. «Oma pitseri jätab Läti ettevõtluskeskkonnale ka see, et väga olulisi maksumuudatusi tehakse kiirustades ning väga lühikese aja jooksul.»
Udrase sõnul peavad nii ettevõtjad kui ka investorid maksukeskkonna ettenähtavust ja stabiilsust väga oluliseks. See väärtus saab aga Läti maksureformi raames tugeva hoobi osaliseks, kuna seda on sarnaselt Eestile vaid viimane pool aastat ette valmistatud. «Seega jutt, et Läti maksupakett on üdini hea ja suurendab Läti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, ei pea paika,» märkis ta.
Kuigi Udras möönab, et kolmest Balti riigist on Eesti ees mitmeid eeliseid Leedu ettevõtluskeskkonnal, kus näiteks maksukoormus on madalam ning tööjõukulud väiksemad, rõhutab ta ka, et samas ei koosne ettevõtluskeskkond vaid nendest kahest komponendist.
Eesti jääb edasi heasse seisu
«Kui vaadata erinevaid rahvusvahelisi edetabeleid, siis on Eesti Balti riikidest reeglina parimal kohal. Näiteks IMD konkurentsivõime edetabelis on Eesti sel aastal 30., Leedu 33. ja Läti 40. kohal,» kirjeldas kaubandus-tööstuskoja poliitikaekspert. Maailmapanga poolt koostatud Doing Business edetabelis on Eesti 12., Läti 14. ja Leedu 21. positsioonil.
«Kuigi Eesti maksukoormus on mõnevõrra kõrgem kui teistes Balti riikides, on tänane reaalne seis ikkagi see, et Eesti on oma arengult Lätist ja Leedust mõnevõrra ees,» lausus ta. Samas toonitas Udras, et me ei tohi selga sirgeks ajada, vaid peame jätkuvalt pingutama selle nimel, et Eesti jääks ka edaspidi Lätist ja Leedust ettepoole.
Tema sõnul on Eestil oluline hoida silma peal nii Läti, Leedu kui ka Soome tegutsemisel. «Tegelikult tuleb jälgida maailmas toimuvat veelgi laiemalt. Peame silmas pidama, et Eesti ettevõtted ei konkureeri ainult teiste Balti riikide või Skandinaavia ettevõtetega, vaid konkurentide geograafia on oluliselt laiem. Sama kehtib ka välisinvesteeringute või talentide meelitamise kohta,» rääkis Udras.
Sarnaselt Eesti valitsusele on ka Läti valitsus otsustanud võrdlemisi kiirkorras viia läbi põhjaliku maksusüsteemi reformi, kuigi lõunanaabri juures on muudatused märksa fundamentaalsemat laadi - alates kolmeastmelisest üksikisiku tulumaksu kehtestamisest kuni sotsiaalmaksumäära üheprotsendilise tõusuni.
Viimasega kinnistab Läti veelgi oma positsiooni kui kõrgeima sotsiaalmaksumääraga riik Baltikumis. Kui Lätis plaanitakse kehtestada 35,09-protsendiline sotsiaalmaks, siis Eestis kehtib täna 33-protsendiline ja Leedus 33,7-protsendiline maksumäär.
Kokku muudab Läti oma maksureformi käigus 13 erinevat seadust.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)