Läti maksusüsteemi raputav reform sai seimis esialgu leige vastuvõtu

Läti parlamendi, seimi hoone Riias Foto: Andres Haabu

Kuigi sarnaselt Eestiga on ka Lätis ulatuslik ja kiiruga tehtud maksureform omajagu kriitikat saanud, möödus üle kümnest seadusest koosneva maksupaketi esimene tutvustus täna parlamendis ilma suurema sisulise aruteluta. Selle esimene lugemine toimub 17. juulil, pärast seda, kui maksupakett on läbi käinud parlamendi komisjonidest.

Teisipäeval sai valitsuselt heakskiidu ulatuslik maksureform, millega kehtestatakse Lätis astmeline tulumaks, ettevõtted vabastatakse reinvesteeritud kasumilt tulumaksu maksmisest, sotsiaalmaksu tõstetakse ühe protsendi võrra ja kaotatakse ära erisused ettevõtetele, anti täna üle Läti seimile, kes saatis 13 seadusest koosneva maksupaketi komisjonidesse, vahendab Läti uudisteagentuur LETA. 

Suurt arutelu maksureform täna seimis ei tekitanud ja kõigi prognooside kohaselt on sellele Läti parlamendis üsna laiapõhjaline toetus. Pool maksupaketti kuuluvatest seadusemuudatustest ei vajanud enne komisjonidesse saatmist hääletust seimis. Küll aga pidi seim heaks kiitma kuue seadusemuudatuse edasisaatmise komisjonidesse. Kokku toob lätlaste kavandatav ulatuslik maksureform endaga kaasa 13 seaduse muutmise.

Reformi saatus selgub uuel nädalal

Kõige väiksema toetusega läks parlamendist komisjonidesse edasi aktsiisimäärade muutmist taotlev seadusemuudatus, kuna Läti valitsus tahab lähiajal tõsta nii kütuse-, tubaka- kui ka alkoholi aktsiisimäärasid. Seda seadusemuudatust toetas sajast seimi liikmest 50, vastu oli 29 ja erapooletuks jäi üks saadik. Kõik teised hääletamist vajavad seadusemuudatused läksid koalitsioonisaadikute toetusel edasi komisjonidesse. 

Iga hääletamist vajava seadusemuudatuse puhul näeb Läti parlamendi kodukord ette võimaluse, kus üks saadik saab selle toetuseks ja teine selle vastu sõna võtta. Seda võimalust kasutati ainult ühe seadusemuudatuse puhul kuuest. Hääletuse tulemusi see siiski ei mõjutanud. Pärast komisjonides läbikäimist läheb lätlaste maksureform parlamendis esimesele lugemisele 17. juulil ja teisele lugemisele 21. juulil.

Kui veel paar kuud tagasi oli maksureformi sisse kirjutatud vaid kaheastmeline tulumaks (20- ja 23-protsendiline), siis nüüd nendele lisandunud veel ka kolmas 31,4-protsendiline aste. Ka on lätlased alandanud pea poole võrra aastasissetuleku suurust, millele madalaim maksumäär kehtima hakkab. Kui enne oli selleks 45 000 eurot, siis uues versioonis on selleks vaid 20 000 eurot.

Olulise muudatusena on viimastel kuudel sisse kirjutatud ka sotsiaalmaksu määra üheprotsendiline tõus. Kui varem tegi rahandusministeerium ettepaneku jätta see senise 34,09 protsendi juurde, siis uues versioonis oleks sotsiaalmaksu määr 35,09 protsenti. 

Selle näol oleks muuhulgas tegemist ka Balti riikide kõrgeima sotsiaalmaksuga, arvestades, et Eestis kehtib praegu 33-protsendiline ja Leedus 33,7-protsendiline maksumäär.

Tõenäoliselt saab parlamendilt heakskiidu

Läti rahandusministeeriumi parlamentaarne sekretär Edgars Putra märkis täna hommikul Läti Raadiole antud intervjuus, et kui maksureform parlamendis läbi kukub, siis on selle näol põhimõtteliselt tegemist tänase valitsuse umbusaldushääletusega, vahendab LETA.

Küll aga on Putra veendunud, et maksupakett läbib siiski edukalt teise lugemise parlamendis 21. juulil, kuna koalitsioonipartnerid on selle üle läbirääkimisi pidanud aasta algusest peale ja tänase versiooni näol on tegemist kompromissiga, millega kõik osalised nõus olid. Parlamenti läinud maksureform paneb paika Läti järgmise viie aasta maksusüsteemi.

Mis puudutab aga opositsiooni parandusettepanekutega arvestamist, siis Putra sõnul kaalutakse kõiki vähegi mõistuspäraseid ja eelarvedefitsiiti mitte süvendavaid ettepanekuid. Seni on opositsioon enim kritiseerinud astmelise tulumaksu kehtestamist ja tulumaksu kaotamist ettevõtete reinvesteeritud kasumilt.

Läti kaubandus- ja tööstuskoja toetus läinud

Kui veel mai alguses toetas valitsuse plaanitavat reformikava ka Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda, siis pärast viimase hetke muudatusi on organisatsioon maksureformi toetusest loobunud, ütlesid koja esindajad täna hommikul Postimehele.

Kuigi juba toonases versioonis tähendanuks maksureformi elluviimine maksukoormuse kasvu suurtele ettevõtetele, mõistsid ettevõtted, et need reformid on Läti majandusele vajalikud. 

«Me oleme täna väga huvitavas olukorras, kuna kõik osalised on mõistnud, et tänane maksusüsteem ei toimi enam. Arutelu käib pigem selle üle, kuidas seda muuta,» rääkis Postimehele mai alguses Läti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse liige ja poliitikajuht Katrīna Zariņa.

«Kõige vähem arutelu on ettevõtte tulumaksu üle, enim diskussiooni on tekitanud aga kogu sotsiaalpool – nii üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks, jne –, kuna see läheb riigile palju maksma, kuid mitte kõik osalised ei näe selle muudatuses positiivset mõju,» kirjeldas Zariņa mõni kuu tagasi. 

Läti kaubandus- ja tööstuskoja liikmetele tegi aga juba siis enim muret uue maksusüsteemi astmelisus, kuna see ei pruugi aidata inimeste aastasissetuleku tõusule oluliselt kaasa. Ka teadvustati, et valitsusel tuleb leida katteallikad maksumuudatustele, millest on tingitud nii terve rea aktsiiside tõusu kui ka hasartmängude maksustamine.

Lätlaste algset reformikava kritiseeris maikuus ka Euroopa Komisjon oma riigipõhistes soovitustes Lätile. Seal märgiti, et valitsus peab arvestama, kuidas hakkama saada eelarvedefitsiidiga, mida reform endaga kaasa võib tuua.

Loe lähemalt kõigist plaanitavatest maksumuudatustest siit.