Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei saa konkreetset juhtumit kommenteerida, märkis ministeeriumi struktuurivahendite valdkonna juht Andres Võrang, et nemad siiski ei otsusta, kellele ja kui palju raha jagada, vaid üksnes kontrollivad, kas selliste otsuste tegemisel on otsus põhjendatud.
MKMi jaoks harv, EASil tavapärane praktika
«Kui see on puudulik, siis palub ministeerium rakendusüksusel ehk EASil projekti uuesti hinnata,» sõnas Võrang. Kuigi MKMi esindaja ütleb, et nii rahastusotsuste vaidlustamist kui ka nende rahuldamist esineb vähe – näiteks 2014–2020 toetusperioodil on esitatud üheksa vaiet, millest rahuldatud ehk hiljem muudetud otsuseid on olnud kaks –, siis EASi turundusjuhi Piret Reinsoni sõnul on see neile üsna tavapärane.
«See on iga taotleja õigus, millele viitab EAS ka oma otsustes tulenevalt haldusmenetluse seadusest ja struktuuritoetuste seadusest,» rääkis Reinson. EASi otsuseid saabki vaidlustada ministeeriumi kaudu, kelle alla toetuse meede kuulub. Antud juhul esitati see siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Võrang lisas, et juhul kui ühest toetusmeetmest jääb raha puudu, on võimalik üle vaadata prioriteetse suuna teiste meetmete eelarved, nagu praegusel juhul tehti. «Kui näiteks tegevused on ellu viidud ja eesmärgid täidetud, kuid vahendeid on üle, võib kokkuleppel korraldusasutusega vahendeid ümber paigutada,» kinnitas ministeeriumi esindaja.
Seda, millised on teised lähiminevikku jäänud vaidlustatud otsused, mille peale EAS on siiski algselt toetusest ilma jäänud taotlejale raha anda ja kui suurtes summades, Reinson ei avalda. «Vaideotsused ei ole kahjuks avalikud, mistõttu antud informatsiooni välja anda ei saa,» põhjendas ta.