EASilt tagantjärele 65 000 eurot saav Weekendi festival ei ole just usin aruannete esitaja

Möödunud suvine Weekend Festival Foto: Gertrud Alatare

Kui algul otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) jätta selleaastase Weekendi festivali toetuseta, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) soovituse peale toetuse jagamine üle vaadata leiti festivalile tagantjärele 65 000 eurot. Kuigi festivalikorraldajal on senise tegevusaja majandusaasta aruanded äriregistrile siiamaani esitamata, EAS selles probleemi ei näe.

«Käesolevaga kooskõlastab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimehe Alo Ivaski ettepaneku katta Weekend Festival Baltic OÜ projekti 2014-2020.5.01.16-0379 taotluse rahuldamise summa 65 000 eurot sama meetme rahvusvaheliste konverentside toetamise tegevuse vahendite arvelt,» seisab ministeeriumi asekantsleri Merike Saksa poolt napilt nädala aega tagasi, 3. juulil allkirjastatud kirjas EASile.

Kooskõlastust küsis EAS ministeeriumilt sellepärast, et algul otsustas sihtasutus oma 25. jaanuari otsusega jätta Weekendi festivali taotlus rahvusvaheliste sündmuste toetuste voorus rahuldamata. Festivalikorraldajad otsustasid otsuse 20. veebruaril vaidlustada. MKM rahuldas nende vaide ja kohustas EASi võimaldama taotlejal taotluses toodud andmeid korrigeerida.

Taotlust täiendama ei pidanud

«Andmete korrigeerimise tulemusena tuli taotlus ka rahuldada,» märkis EASi juht Alo Ivask 29. juunil MKMile saadetud kirjas. Ta lisas, et kuna rahvusvaheliste sündmuste meetmes vabu vahendeid taotluse rahuldamiseks ei ole, siis on Weekendi festivalile võimalik anda 65 000 eurot rahvusvaheliste konverentside meetmest, kus peaks laekuma nii tagasimakseid ja kus pole rahalisi vahendeid plaanitud mahus veel ära kasutatud. 

Weekendi festivali meediasuhete ja turunduse eest vastutava Gunnar Viese sõnul otsustasid nad EASi otsuse vaidlustada, sest leidsid, et vastasid kõigile toetusmeetme reeglitele. «Kuna me leidsime, et hindamisest tulenev otsus ei olnud seetõttu päris õiglane, siis palusimegi neil üks kord otsus veel üle vaadata,» rääkis Viese.

«Kuigi EASi juht mainis oma kirjas MKMile andmete korrigeerimist, siis Viese sõnul taotles festival juba alguses toetusega ette nähtud summat maksimummääras, mis on 65 000 eurot. «Kui aga rääkida taotlusest, siis meie hinnangul oli taotlus juba algusest peale igati korrektne, kuid teatud ridade tõlgendamisel tekkis lihtsalt arusaamatus,» selgitas ta.

Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei saa konkreetset juhtumit kommenteerida, märkis ministeeriumi struktuurivahendite valdkonna juht Andres Võrang, et nemad siiski ei otsusta, kellele ja kui palju raha jagada, vaid üksnes kontrollivad, kas selliste otsuste tegemisel on otsus põhjendatud. 

MKMi jaoks harv, EASil tavapärane praktika

«Kui see on puudulik, siis palub ministeerium rakendusüksusel ehk EASil projekti uuesti hinnata,» sõnas Võrang.  Kuigi MKMi esindaja ütleb, et nii rahastusotsuste vaidlustamist kui ka nende rahuldamist esineb vähe – näiteks 2014–2020 toetusperioodil on esitatud üheksa vaiet, millest rahuldatud ehk hiljem muudetud otsuseid on olnud kaks –, siis EASi turundusjuhi Piret Reinsoni sõnul on see neile üsna tavapärane. 

«See on iga taotleja õigus, millele viitab EAS ka oma otsustes tulenevalt haldusmenetluse seadusest ja struktuuritoetuste seadusest,» rääkis Reinson. EASi otsuseid saabki vaidlustada ministeeriumi kaudu, kelle alla toetuse meede kuulub. Antud juhul esitati see siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Võrang lisas, et juhul kui ühest toetusmeetmest jääb raha puudu, on võimalik üle vaadata prioriteetse suuna teiste meetmete eelarved, nagu praegusel juhul tehti. «Kui näiteks tegevused on ellu viidud ja eesmärgid täidetud, kuid vahendeid on üle, võib kokkuleppel korraldusasutusega vahendeid ümber paigutada,» kinnitas ministeeriumi esindaja.

Seda, millised on teised lähiminevikku jäänud vaidlustatud otsused, mille peale EAS on siiski algselt toetusest ilma jäänud taotlejale raha anda ja kui suurtes summades, Reinson ei avalda. «Vaideotsused ei ole kahjuks avalikud, mistõttu antud informatsiooni välja anda ei saa,» põhjendas ta.

Majandusaasta aruanded seni esitamata

Weekend Festival Baltic OÜ on asutatud napilt paar aastat tagasi, 3. märtsil 2015. aastal ja kuulub sajaprotsendiliselt Soome kodanikule John Paul Rweyemamu Rugemalirale. Kuigi festivali korraldatakse sel aastal juba kolmandat aastat järjest, ei ole ettevõttel ei 2015. aasta ega ka 2016. aasta majandusaasta aruandeid äriregistrile siiamaani esitatud.

Gunnar Viese kinnitusel esitab ettevõte 2015. aasta majandusaasta aruande lähinädalatel, enne selleaastast festivali, mis toimub 3.–5. augustil. «2016. aasta aruande esitame ka peatselt,» lisas festivali meediasuhete ja turunduse eest vastutav Viese.

Tema sõnul on festivali eelarve olnud mõlemal eelneval aastal kolme-nelja miljoni euro vahel ning kahe aasta kokkuvõtteks on festival eelarvega ligilähedaselt nulli jõudnud. Seda, et festival tuleb ots otsaga kokku, kirjutas paar kuud tagasi ka Pärnu Postimees.

EASi turundusjuht Piret Reinson ütles, et kuigi nad on otsustanud Weekendi festivalile selle raha nüüd siiski eraldada, ei ole seda festivalikorraldajale veel välja makstud. 

«Õigus toetusele tekib taotlejal alles pärast festivali toimumist ja reaalsete kulude tegemist ning EASile vastava tegevus- ja kuluaruannete esitamist,» selgitas Reinson. Tema sõnul on toetuse väljamaksmise eelduseks asjaolu, et taotleja on kõik taotluses lubatud eesmärgid, nt väliskülastajate ööbimiste arv, täitnud ja tõendanud.

 Küll aga sõnas Reinson, et kuigi osas meetmetes on majandusaasta aruannete esitamine kohustuslik, siis rahvusvaheliste sündmuste meetmes puudub toetuse taotlemisel tingimus, et ettevõttel peavad olema äriregistrisse majandusaasta aruanded esitatud.

«Weekendi puhul on tegemist mitte ettevõtte toetamisega tema arengu kontekstis, vaid toetust on antud konkreetselt projektipõhiselt üritusele,» märkis EASi turundusjuht.

Vaiete kasv ebatõenäoline

Seda, et Weekendi festivali näide võiks nüüd hakata järsult suurendama toetusotsuste vaidlustamist, ei pea tõenäoliseks ei EAS ega ka MKM. 

EASi turundusjuhi Piret Reinsoni sõnul on otsuste vaidlustamise õigus kõigil taotlejatel. «Tänased taotlejad on oma õigustega väga hästi kursis ning nimetatud õigust kasutatakse enamikus EASi toetusskeemides,» märkis ta. Reinson lisas, et sellest tulenevalt ei näe põhjust, et Weekend Festival Baltic OÜ vaide rahuldamine tooks kaasa veelgi suurema huvi vaideid esitada.

«Tänu rakendusüksuste tehtud põhjalikule selgitustööle ning selgetele hindamiskriteeriumitele on vaiete hulk läbi kõigi perioodide märkimisväärselt vähenenud ja pole mingit põhjust karta, et vaiete hulk peaks suurenema,» lausus MKMi struktuurivahendite valdkonna juht Andres Võrang.

INFOKAST: Mis on Weekendi festival?

Tegemist on väidetavalt Põhjamaade suurima elektroonilise tantsumuusika festivaliga, kus saab näha ja kuulda hetke kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. 

3.–5. augustil Pärnu rannas toimuv sündmus toob korraldajate sõnul kolmeks päevaks Eestisse ligi 80 popmuusikaartisti, nende hulgas ka näiteks The Chainsmokers, Armin Van Buuren, Alesso, Martin Garrix, jpt. 

Festivali päevapilet maksab tavakülastajale 79 eurot, kahe päeva pass 125 eurot ning kolme päeva pass 135 eurot. VIP-piletid algavad 199 eurost.

Allikad: festivali koduleht, www.puhkaeestis.ee