Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

5 inimtüüpi, kellele kaugtöö ei sobi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kontoritöötajad on hädas istuva eluviisiga.
Kontoritöötajad on hädas istuva eluviisiga. Foto: Panther Media/Scanpix

Kaugtööl on palju plusse ning tehnoloogia kiire areng igati soosib sellist töövormi. Samas ei sobi see igale ametialale, ent isegi elukutsetes, kus kaugtöö on lihtsasti rakendatav, ei pruugi see kõigile sobida.

Vahel tundub, et muust ei räägitagi kui töötajatele kaugtöölahenduste loomisest, paindlikust tööajast ning töö- ja eraelu tasakaalust, kirjutab CV Keskuse karjääriabi. Küll aga sõltub kaugtöö võimalikkus lisaks tööandja nõudmistele ka inimtüübist, näiteks suhtlemisaltil töötajal võib kodus töötades lihtsalt igav hakata.

Järgneva viie inimtüübi puhul ei ole kodukontor ilmselt parim viis töö tegemiseks.

Seltskonnasäde

Seltskonnasäde on see töökaaslane, kes on a-l-a-t-i igal üritusel kohal, kelle hääl kõlab kõige valjemalt ning kes tiirutab rõõmsalt ringi justkui esimest korda lund nägev kutsikas, olgu tegu meeskonnaürituse või mistahes tööpäeva pärastlõunaga. Tema energiavarud näivad lõpmatud, olgu tööd kuitahes palju või üritusi kalendris kirjas kasvõi igaks päevaks. Kui võimaldada tal kodust tööd teha, siis esimesed päevad ta ilmselt õnnelikult seda teebki, kuid üsna pea hakkab ta muutuma ebaproduktiivsemaks, sest tunneb, et tema elus on liiga vähe suhtlemist ja seltsimist.

Jutupaunik

Ka jutupaunik ei õitse kodukontoris töötades. Tema energiasambad saavad laetud teistega suhtlemisest. Inimesed, inimesed, inimesed – mitte telefoni- või videokõne kaugusel, vaid reaalses elus on need, mida jutupaunik vajab. Ei tasu temalt seda rõõmu ära võtta!

Kontoriuneleja

Vastandina jutupaunikule ja seltskonnasädemele ei pruugi ta kontoris väga silma paista, sest toimetab omakeskis ja kulgeb justkui oma ajavöötmes. Teda võib leida ajaleheservadele lillekesi joonistamast, tundide viisi YouTube’ist seda üht ja ainuõiget laulu otsimas, mida töö tegemise taustaks kuulata või oma kalendrit erinevate markeritega värvilisemaks võõpamas. Mis saab siis, kui kontoriuneleja kodust tööd teeb? Tõenäoliselt koosneks tema päevakava natukesest tööst, aga paljuski ka end mõnele ettejuhtuvale tegevusele unustades. Kodus ei pruugi keegi tähelepanu pöörata tegemata töödele või ebamõistlikult suurele ajakulule, vaid see tuleb välja tavaliselt alles hiljem.

Tuhiseja

Kui kontoriuneleja võib tundide viisi kes-teab-millega tegeleda, siis tuhiseja küll teeb palju, ent sageli «üle jala». Kui tema saaks kodust tööd teha, siis ilmselt teeks ta ülesanded kiiresti ka ära, aga kuna tal on alati miljon projekti korraga teoksil ja mõttelõng ammuilma eest ära jooksnud, siis võib ta ühel hetkel avastada end keset tööpäeva hoopis hekikääridega hoovist müttamast või pesumasinal trumlit vahetamast. Puhkepause peab igas tööpäevas olema, ent tuhiseja puhul võib olla kodus segavaid faktoreid pisut liiga palju.

Hilinemistšempion

Tema jõuab kontorisse viimasena, esitab tegemist vajavad tööd viimasel hetkel või üldse pärast kokkulepitud tähtaega. Kui ta saaks kodust tööd teha, võib juhtuda, et lähi- või kaugemasse tulevikku edasi lükatavad toimingud muudkui kuhjuvad ja kuhjuvad. «Küll jõuab,» ütleb hilinemistšempion ning toimetab omasoodu samamoodi edasi.

Tagasi üles