Õnnetus välisriigis reisides võib minna maksma kümneid tuhandeid eurosid

Jalgratas. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Reisikindlustust ei peeta sageli vajalikuks eriti lähiriikidesse rännates, kuid kui inimene satub ootamatult raskesse õnnetusse ja vajab näiteks erilendu koju, on see hädavajalik.

Tänavu on If Kindlustuse klientidel reisil olles meditsiinilist abi vaja läinud kõige sagedamini Austraalias, kus on haigestumistest ja traumadest teada antud 96 korral. Austraaliale järgnevad Tai (32 juhtumit), Türgi (27 juhtumit), Hispaania (26 juhtumit) ning Egiptus (24 juhtumit). Suurim tänavune reisikindlustuse kahju toimus Tais, kus õnnetu kukkumine jalgrattalt päädis 64 485 euro suuruse raviarvega.

Ka ERGO isiku- ja vastutuskindlustuse kahjude grupi juht Julia Pakin rääkis, et Aasias toimuvad üsna sageli õnnetused rollerite ja jalgratastega - näiteks sattus kindlustatu Kambodžas rolleriõnnetusse ning sai raske trauma. «Ainuüksi erilend koju maksis ligi 75 000 eurot. Kogukahju selle juhtumi puhul oli aga üle 100 000 euro,» tõi ta näite.

Pakin lisas, et Türgis ja Egiptuses reisijatel on sagedased kõhuhädad ja kuumusega seotud vedelikupuudus. Üks laps sattus Türgis ägeda gastroenteriidi tõttu haiglasse, kus tema tervis halvenes ja ta viidi üle intensiivravisse, kus tuli viibida nädal aega. Ravile kulus kokku 35 000 eurot, millele lisandus eritranspordi kulu ligi 21 000 eurot.

Seesam kindlustuse kahjukäsitluse osakonnajuht Ly Jõhvik kirjeldas üht tänavust suurimat kahjujuhtumit USAs, kus külas olnud üle 70-aastane vanaproua sai teed ületades autolt löögi. «Kahju põhjustanu ei kutsunud sündmuskohale politseid ega kiirabi, vaid viis proua tema peatuskohta. Seal hakkas tal halb ja kiirabiga haiglasse jõudes selgus, et tegemist oli ulatuslike sisemiste vigastustega. Hoolimata operatsioonidest proua suri,» tõdes Jõhvik. Esitatud ravikulu arve oli üle 150 000 USA dollari, lisandusid surnukeha koju toomise kulud summas 9762 eurot. Kuna kindlustussumma oli 100 000 eurot, siis selle kindlustus ka hüvitas, ülejäänu jäi perekonna kanda. Kõnealust autojuhti võib aga ees oodata tõsine kohtuvaidlus, sest kiirabi ja politseid kutsumata jättes rikkus ta jämedalt sealseid seadusi.

Seesami teine tänavune suurem kahju toimus Norras, kus 37-aastane ehitaja kukkus redelilt ligi kolme meetri kõrguselt betooni peale ning murdis jala- ja kannaluu. Kindlustus hüvitas ravikulu ning Norrast Eestisse toomise kulu, kokku suurusjärgus 24 000 eurot.

PZU Kindlustuse reisi- ja isikukahjude grupi juht Geily Kalt tõi aga näite seni suurimast kahjust suurusjärgus 22 372 eurot, milleks oli meditsiiniabi juhtum Türgis - kliendil hakkas ootamatult halb, tekkisid sisemised verejooksud ning ta vajas vereülekandeid, haiglaravi ja meditsiinilist transporti Eestisse.

«Tihti arvatakse ekslikult, et reisikindlustust on vaja vaid kaugemate sihtkohtade puhul. Paraku näitab statistika, et õnnetusse sattumiseks ei pea reisima teisele poole maakera – ainuüksi Soomes on Ifis registreeritud tänavu üle 20 reisikindlustuse meditsiiniabi juhtumi, millest kulukaim oli 5300 eurot,» nentis If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Liig.

Raviarved välismaal võivad Liigi sõnul ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse ja hinnad varieeruvad riigiti üsna palju. Näiteks pimesooleoperatsioon võib USA-s ulatuda 10 000 euroni ning põlvesideme rebend Austraalias maksta mitu tuhat eurot. Eriti suureks osutuvad kulud, kui kannatanu vajab kas enda seisundi või õnnetuse toimumispaiga tõttu ka erakorralist transporti lennuki või helikopteriga. If reisikindlustus hüvitab sellised vältimatud meditsiinilise abiga seotud transpordikulud.

«Reisisihtkohta valides soovitame esmalt mõelda, kas teile sihtkoha kliima sobib – näiteks kui põete südame-veresoonkonna haigusi, siis võib kuum kliima neid võimendada. Tihti on ka haiglaravi südameprobleemide puhul keskmisest kallim,» lisas Julia Pakin.