/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/07/6416425t1hcd49.jpg)
Juunis püsisid elektri börsihinnad kehvade ilmade tõttu Eestis ja Soomes samal tasemel nagu maikuus, kuid Läti ja Leedu hinnad tegid Eesti-Läti kaabelühenduse piirangute tõttu läbi suure tõusu.
Kehv suveilm hoidis juunis Eesti elektrihinda stabiilsena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elektri börsihind langes 30,65 euroni, Soomes 30,64 euroni megavatt-tunnist. Seega erines Eesti hind maikuuga võrreldes ühe sendi ning Soomes kolme sendi võrra, seisab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Oluliseks faktoriks võib lugeda juunikuu tavapärasest kehvemat ilma, mis samuti hoidis tarbimist natuke kõrgemal ja säilitas seeläbi hinnataset. Sademeterohke ilma tõttu tegid tubli tõusu ka Põhjamaade hüdroreservid, mis kerkisid juunis üle viimase 27 aasta mediaantaseme. See tekitab teatud turvatunnet tänavuse hinnataseme stabiilsuse suhtes.
Läti ja Leedu elektri börsihinnad tõusid aga oodatult palju ning seda põhiliselt seetõttu, et Eesti ja Läti vahelisel ülekandeliinil kehtisid terve kuu jooksul piirangud. Megavatt-tunni börsihind tõusis Lätis ja Leedus 38,36 euroni, mis teeb muutuseks 18,2 protsenti ning hinnavaheks Eestiga koguni 7,71 eurot megavatt-tunni kohta, oodatud 4,97 euro asemel tulenevalt juunikuu Läti ülekandevõimsuse (PTR) oksjoni tulemustest.
Juunikuus oli Nord Pool Spoti hinnapiirkondades kätte jõudnud ka suurte igasuviste hoolduste aeg. Süsteemiüleselt oli kõrgematel hetkedel juunis turult eemal lausa üle 15 000 megavati tootmisvõimsusi. See ei lasknud elektrihinnal madalamast tarbimisest hoolimata allapoole kukkuda, vaid hoidis hinda stabiilsena.