Viis eriti kummalist toidufoobiat

Ilma lisaaineteta maapähklivõi on hea valgu- ja rasvaallikas, kuid sellegagi ei tohiks liialdada. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi on loomulik mõnd elusolendit või nähtust karta, kipub mõnel puhul hirm kasvama häirivalt suureks ning võib tunduda kõrvaltvaatajatele veider ja harvaesinev.

Portaal Grunge teeb ülevaate kummalistest toiduga seotud foobiatest.

Geuomofoobia – hirm maitsete ees. Seda võivad kogeda nii need inimesed, kes kardavad, et söödaval toidul on ebameeldiv maitse, kui ka need, kes pelgavad mistahes maitseid. Samuti võib geumofoobia all kannatajale hirmujudinaid tuua toit, mis on jäetud maitsestamata. Suurem osa hirmu tundjaid tellib siiski söögikohtades toite, mis on talle tuttavad ning pigem maitsetud ja tavalised kui uudsed ja vürtsikad.

Arahhibutürofoobia – hirm maapähklivõi suulakke kleepumise ees. Pähklivõid ennast selle foobia all kannatajad enamasti ei karda, küll aga paneb nad värisema fakt, et see võiks suulakke kinni kleepuda ja sinna jäädagi. Seepärast eelistavad foobia all kannatajad tükilisemat pähklivõid, söövad seda pisikeste ampsudena ning koos ohtra moosiga, mis peaks suutäie libedamalt alla viima. Kui foobia on aga raskekujuline, siis tekitavad hirmu kõiksugu maapähklitooted ning nende söömine.

Mageirokofoobia – hirm söögitegemise ees. Normaalne on karta, kas järgid retsepti ikka õigesti, kas toit küpseb piisavalt ning maitseb hästi. Kui aga lihtsa vahepala valmistamine kutsub esile paanikahooge, võib tegu olla mageirokofoobiaga. See foobia võib tähendada ka negatiivset mõju inimese kehakaalule ja tervisele, sest kui ta ei suuda ise endale kvaliteetsetest toorainetest toitu valmistada, on ta sunnitud ilmselt sööma valmistoitu, mis võib viia kiire kaalutõusuni.

Fagofoobia – hirm neelamise ees. See on pigem harv, kuid väga tõsine foobia. Et söömine on sel puhul raskendatud, võivad selle põdejal tekkida söömishäired ja ta võib kogeda suurt kaalukaotust. Mõnikord aetakse see segi lämbumishirmuga, mis võib olla ka fagofoobia kõrvalnäht, kuid pole siiski peamine faktor. Selle foobia puhul võib psühholoogiline kartus teha asja hullemaks, tekitada reaalseid hingamisraskusi ning võimaluse, et toit tõepoolest jääbki kurku kinni. Arstid aga ei näi seda oluliseks probleemiks pidavat ning foobia põdejal on ilmselt raske, kui nii tõsise hirmu peale teatab arst vaid: «See kõik on vaid sinu peas!»

Tsibofoobia – hirm toidu ees. See on kõige üldisem ja hullem hirm, kui isegi toitu nähes või puutudes tekib paanikahoog. Tsibofoobia on iseloomulik pigem lastele ja noortele. Mõni neist kardab teatud toite, mõni pelgab lausa, et toit võib neile viga teha või nad haigeks muuta. Seega piiravad selle põdejad menüüd ning jätavad sealt välja isegi terveid toiduainete gruppe. Vahel võidakse selle diagnoosi panemisega ka eksida ning nimetatakse hirmu lihtsalt toitumishäireks. Ravi näeb enamasti ette väikeste sammude abil toidu söömiseni jõudmist. Esmalt harjutatakse patsienti toidu läheduses viibima, seejärel seda lusikale tõstma ning ajapikku pisikeste ampsudena sööma.