Viimased 20 aastat on teinud Venemaa vaesed veelgi vaesemaks

Kerjus Moskva Punasel väljakul ristimärki tegemas. Foto: SCANPIX

Viimase kahe aastakümne majandusreformide käigus on viiendiku  kõige vaesemate venemaalaste sissetulekud vähenenud 1,45 korda, samas kui kõige rikkama viiendiku sissetulekud on kahekordistunud, kirjutab ajaleht Vedomosti kahele uuringule tuginedes.

Kõrgema majanduskooli kodulehel avaldatud tulude ja kulude analüüsidest selgub, et järgmise 20 protsendi elanike sissetulekud on kahanenud 1,2 korda.  20 protsenti idanaabri elanikest  ei tunne 1988. aastaga võrreldes oma sissetulekutes mingeid muutusi ehk sissetulekud on jäänud toonasega samale tasemele.

20 protsendi kõige rikkamate venemaalaste sissetulekud on samal ajal kahekordistunud ning ülejäänud 20 protsendil on sissetulekud suurenenud neljandiku võrra.

Ajaleht kirjutab, et uuringutulemused näitavad, et viimase 20 aastaga on lõhe elanikkonna sissetulekute vahel oluliselt suurenenud ning kasvanud seejuures kaheksa korda kiiremini kui Ungaris ning viis korda kiiremini kui Tšehhis.

Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) on 1988. aastast kasvanud 2,9 protsenti. Elaniku kohta arvestades oli kasv 6,5 protsenti. Samas on kodumajapidamiste kulud kasvanud 108 protsenti ning elaniku kohta arvestatuna 115,6 protsenti. Reaaltarbimine on kasvanud 89,2 protsenti.

Mõne kaubakategooria lõikes on tarbimine viimase kahe aastakümnega suurenenud väga märkimisväärselt. Nii on televiisorite arv majapidamises kasvanud 1,6 korda ning sõiduautode hulk tuhande inimese kohta kolmekordistunud.

Idanaabrite eluasemega kindlustatus kasvas 40 protsenti 22 ruutmeetrini, kuid osa statistilisest kasvust on tingitud sellest, et inimeste arv on vähenenud.

Kui 1989. aastal sai 54-ruutmeerise korteri soetada 2,6 aasta palga eest, siis 2009. aastal kulus selleks juba 4,6 aasta sissetulek.