/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/03/16/6453981t1h14d6.jpg)
Alates 10. juulist saavad omavalitsused teist korda taotleda põhikoolivõrgu korrastamiseks kokku üle 37 miljoni euro, et viia koolimajad vastavusse õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid hoonetele.
Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni koolihoonete uuendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister Mailis Repsi sõnul on eesmärk see, et põhikoolid oleksid veelgi kodusemad, hubasemad ja soojemad, kus õpilased saaksid õppida kodulähedastes koolimajades, mida on uuendatud uutele ootustele ja väljakutsetele vastavalt.
«Hea meel on tõdeda, et möödunud aastal esitasid omavalitsused nii palju häid projekte, et kõigi elluviimiseks suurendasime taotlusvooru mahtu. See näitab, et koolipidajad peavad kohaliku koolivõrgu arendamist esmatähtsaks ja meil on rõõm neid selles toetada,» ütles minister pressiteates.
Toetus aitab omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse. Taotlusvooru oodatakse investeerimisettepanekuid omavalitsustelt, kes liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme, on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud riigiga kokku riigigümnaasiumi asutamises. Toetust saavad omavalitsused taotleda põhikooli õppehoone rekonstrueerimiseks või uue ehitamiseks, sisustamiseks või ka koolivõrgu korrastamisel vabaneva endise hoone täielikuks või osaliseks lammutamiseks.
Eelmisel aastal toimunud esimeses voorus esitati Innovesse 34 investeerimisettepanekut ning valitsuse otsusega sai toetust 22 omavalitsust kokku 55,3 miljonit euro ulatuses. Põhikoolivõrgu korrastamise meetme maht koos omafinantseeringuga on kokku enam kui 100 miljonit eurot.
Toetust saab taotleda SA Innove kaudu kuni 2. oktoobrini.
Taotlusvooru minimaalne toetussumma on 200 000 ja maksimaalne 5 miljonit eurot projekti kohta. Õppehoonete lammutamiseks on minimaalne toetus 30 000 ja maksimaalne 200 000 eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada kuni kahele projektile maksimaalselt kaheksa miljonit eurot.
Kokku on investeeringute maht koos omaosalusega umbes 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40 protsenti. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis umbes 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.