Euroopa arstide värske uuringu kohaselt seisavad isegi mõõdukalt alkoholi tarbivad eurooplased silmitsi kõrgendatud soolevähi riskiga.
Värske uuring: eurooplased joovad end surnuks (1)
Kuna keskmine Euroopa elanik joob päevas üks kuni neli klaasi või pokaali alkoholi - millega ta klassifitseerub automaatselt mõõdukaks alkoholitarbijaks -, suurendab see tema jämesoole- ja söögitoruvähki haigestumise riski, vahendab Bloomberg esmaspäeval tutvustatud gastroenteroloogide liidu uuringu tulemusi.
«Suur osa inimestest ei ole teadlikud, et alkohol on nende vähiliikide puhul oluline riskifaktor,» märkis Lissaboni Santa Maria ülikooli haigla gastroenteroloog Helena Cortez-Pinto. «Meie uuringu tulemused on selge tõend selle kohta.»
Spetsialistide rühm analüüsis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeid, mis muuhulgas toovad välja, et eurooplased tarbivad keskmiselt kõigi teiste kontinentide elanikest rohkem alkoholi. Eurooplaste keskmine alkoholikogus on 11,2 liitrit alkoholi aastas, mis võrdub kahe joogiga päevas.
Ameeriklased tarbivad iga-aastaselt viiendiku võrra vähem alkoholi kui eurooplased. Samas kui Aafrika mandri elanikud tarbivad poole vähem kui eurooplased. Iga viies üle 15-aastane eurooplane klassifitseerub tugeva alkoholitarbija kategooriasse, kes siis vähemalt korra nädalas tarbib korraga rohkem kui neli pokaali või klaasi alkohoolset jooki.
Ka Ameerika Vähiliit toetab Euroopa arstide uuringu tulemusi, märkides oma kodulehel, et «alkoholitarbimise vähendamine kahe joogini päevas meestel ja ühe joogini naistel võib oluliselt parandada tervisenäitajaid, vähendades sealjuures jämesoolevähki haigestumise riski».
Kusjuures iga neljas jämesoolevähi juhtum, mis on lõppenud surmaga, on olnud selges seoses alkoholitarbimisega, märgib WHO oma 2014. aasta aruandes.
Suurimad alkoholitarbijad Euroopas on leedukad, kes tarbivad 3,2 alkohoolset jooki päevas, mis teeb kokku 18,2 liitrit puhast alkoholi elaniku kohta aastas. Samas ameeriklased joovad näiteks 1,6 alkohoolset jooki päevas.