«Väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse reisimiseks on vajalik isiklikult taotleda viisat saatkonnas. Paljud kasvava majandusega riikide ettevõtjad peavad Eesti ärivõimalustega tutvumiseks taotlema kaht viisat – esmalt riiki, kus Eesti saatkond üldse on, ja siis Eestisse,» tõi ettevõtluskõrgkooli juht välja.
«Aafrika mandril on Eesti ainus saatkond Egiptuses Kairos, aga sinna pääsemine on mittearaablastest aafriklaste jaoks viimasel ajal peaaegu võimatu. Aafrika ühest kiiremini arenevast majandusest Nigeeriast Eestisse reisimiseks tuleb seetõttu esmalt sõita Indiasse, kus saab alles Eesti viisat taotleda. See on 8000 kilomeetrine reis Eesti viisa taotlemiseks. Pole ime, et meie eksport kasvavatele turgudele ei taha õieti jalgu alla võtta,» kirjeldas Oad.
«Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasias elab kokku neli miljardit inimest – rohkem kui ülejäänud maailmas kokku. Meil on selles regioonis ainult kolm saatkonda. Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas, kus elab ligi miljard inimest, pole meil mitte ühtki saatkonda. Need on kõik piirkonnad, kus keskklass kasvab mühinal ja turumahud Eesti pakutavatele kaupadele ja teenustele mitmekordistuvad mõne aastaga,» rääkis Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht.
«Hiljuti pandi kinni ka meie ainuke saatkond Lõuna-Ameerikas, Brasiilia pealinnas Brasílias. Täiesti puuduvad saatkonnad Kagu-Aasia regioonis. Samal ajal on majanduspoliitikas vähemalt sõnades prioriteediks globaalne müük, talentide meelitamine ja välisinvesteeringud. Silmakirjalik olukord,» lisas Oad.
«Mida teha? Lõpetame viisade menetlemise Riias, Helsingis, Stockholmis ja Pariisis ning loome konsulaaresindused Kuala Lumpurisse, Hanoisse ja Lagosesse ning taastame Brasília saatkonna,» pakkus Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht.