Kui palju kilekottide kadu eestlasi mõjutas?

Sellist vaatepilti enam Eesti poodides ei näe. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riik plaanis panna õhukeste kilekottide kasutamisele päitsed pähe, kuid veel enne seda leppisid kaupmehed kokku, et korjavad kassalindi juurest kilekotirullid ära. Postimees uuris, kui palju on kilekottide kadumine nende kasutamist vähendanud.

«Üldiselt on kliendid harjunud, et väikeseid kilekotte enam kassades vabalt saadaval pole ja nende tellimusi oleme vähendanud umbes 10 protsenti,» ütles ABC Supermarkets (kaubamärk Comarket - toim) kommunikatsioonispetsialist Stella Sadrak.  Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud paberkottide müük umbes 40 protsenti  ja kilekottide müük langenud pea viiendiku võrra.

«Kuna õhukesed kilekotid ei jookse läbi kassasüsteemist ja need tellitakse ette väga pikaajaliselt, ei ole hetkel veel võimalik täpset statistikat kahjuks teha.  Hinnanguliselt võime aga öelda, et kogused on vähenenud,» ütles Prisma Peremarketi keskkonnajuht-logistik Urmas Tannenberg. Ta lisas, et oma osa mängib inimeste teadlikkuse tõus sel teemal.

Alternatiivina eriti õhukestele kilekottidele pakub Prisma juur- ja puuviljaletis müügiks võrkkotte kauba pakendamiseks. Kassades on müügil nii paberist kui riidest kandekotid plastist kandekottide kõrval.  

Prisma on alates 2015. aasta oktoobrist suurendanud kassas müüdavate kilekottide hinda ja alandanud kassas müüdavate paberkottide hinda nii, et kassaleti juurest ostetav paberkott on kliendile soodsam. «Selle otsuse tagajärjel on kilekottide müük vähenenud umbes 15 protsenti  ja paberkottide müük on tõusnud umbes 30 protsenti,» ütles Tannenberg.

Pigem harige kui keelake

Tänavu märtsis võttis riigikogu vastu seaduse, et alates 2019. aastast ei tohi enam müügikampaaniate raames jagada tasuta kilekotte ning ka õhukeste kilekottide kasutust piiratakse veelgi. Tannenbergi hinnangul on seadusemuudatuse mõju tarbijakäitumisele minimaalne, kuna kilekottide kasutamist ei keelata, vaid piiratakse kättesaadavust. «Tarbijatel puudub praegu eriti õhukeste kilekottide asemele pakutav taskukohane taaskasutatav alternatiivlahendus, mis välistaks toiduainete ristsaastumise, näiteks kodukeemia kokkupuute toiduainetega,» selgitas ta.

Tarbijakäitumist mõjutab tema arvates kindlasti tarbijate keskkonnateadlikkuse kasv läbi tõhusa teavitustöö. «Teavitustöö oleks see valdkond, kuhu riik koos ministeeriumite ja ametkondadega võiks rohkem panustada. Mõistlike ettepanekutega tuleksid hea meelega kaasa ka ettevõtjad,» on ta veendunud.

Hinnatõus mõjutab enam

Maxima on juba pikemat aega on pakkunud klientidele tasuta kilekotte keskkonnast hoolival põhimõttel - vaid seal, kus neid on tõepoolest hügieeni pärast vaja. Samal ajal on pood märgatavalt suurendanud kaalutoodete valikut (puu- ja juurviljad, kommid, küpsetised), et ka neid ostes saaksid tarbijad olla vastutustundlikumad - osta nii palju, kui on vaja ning vältida ületarbimist.

«Tulemiseks on fakt, et täna kui kilekotti vajavate toodete hulk on suurenenud, on nende kottide tarbimine järk-järgult vähenenud. Näiteks, kui võrdleme jaanuarist-maini klientidele pakutud kilekottide mahtu tänavu ja mullu, siis sel aastal on märgata järjekordset langust, seekord kolm protsenti,» ütles Maxima Eesti operatsioonidirektor Marko Põder.

Kaupmeeste liit otsustas, et alates oktoobrist 2016 ei pakuta kaupluste kassades klientidele enam tasuta eriti õhukesi kilekotte. Eesti Keskkonnaühenduste Koda on seda omaalgatuslikku keskkonnategu tunnustanud aasta keskkonnateo tiitliga.