Õlle hind hakkab kerkima: riigikohus peab aktsiisitõusu seaduslikuks

Õlu Foto: AFP / Scanpix

Riigikohus leidis, et seadusandja otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisimäärasid planeeritust kiiremini on põhiseadusega kooskõlas.

See tähendab, et 1. juulist tõuseb õlleaktsiis praegusega võrreldes 70 protsenti, mis kergitab levinuima pooleliitrise õlle hinda umbes 20–30 senti. Järgmise aasta alguses hüppab õlleaktsiis aga 100 protsenti ja 2020. aastal juba kaks ja pool korda. 

Kuna õiguskantsler Ülle Madise leidis, et nii järsk maksutõus riivab alkoholitootjate ettevõtlusvabadust, pöördus ta riigikohtu poole. 

Tema sõnul tekkis alkoholikäitlejail õiguspärane ootus, et 2015. aastal vastu võetud seadusega aastateks 2017 ja 2018 paika pandud aktsiisimäärasid ei tõsteta.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud õiguskantsleriga, leides, et 2015. aasta seaduse alusel ei saa alkoholikäitlejail õiguspärast ootust tekkida.

Kolleegium selgitas, et põhiseadusest tuleneb küll õiguspärase ootuse põhimõte, mis peab andma kindluse kehtestatud normide püsimajäämise suhtes, kuid see ei võta parlamendilt õigust seadusi muuta.

Seadusandjal on ulatuslik pädevus maksude kehtestamisel ja see tähendab ka suurt kaalutlusruumi aktsiisipoliitika elluviimisel. Seega võib rahvasaadikuist koosnev kogu õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda.

«Olukord, kus maksumäärad on aastateks ette kindlaks määratud ja seadusandjal puudub võimalus neid muuta, arvestades muutunud majanduslikke ning sotsiaalseid olusid, ei pruugi olla demokraatia põhimõttega kooskõlas,» lisas kolleegium. Kohtulik kontroll siinjuures on piiratud.

Riigikohus nõustus õiguskantsleriga, et vaidlusalused sätted mõjutavad alkoholikäitlejate ettevõtlusvabadust negatiivselt, kuna aktsiisimäära tõusu tõttu kasvanud toote lõpphind võib kaasa tuua nõudluse vähenemise ja seetõttu ka ettevõtja kasumi vähenemise.

Samas märkis kolleegium, et riigi kohustus on kaitsta rahva tervist ja kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele seatud piirangud kahtlemata vajalikud. Alkoholi hinnapoliitika, sealhulgas aktsiisid, on oluline osa alkoholi liigtarvitamise vastu suunatud alkoholipoliitikast.

Valitsuse jaoks on uus otsus tõeline kergendus, kuna riik loodab lahja alkoholi aktsiisitõusudelt tänavu saada 17,5 miljonit eurot ja järgmisel aastal 56 miljonit eurot, selgub rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist. 

Õiguskantsler Madise: vajalik selgus on käes

Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et riigikohtu otsusega saabus vajalik õigusselgus. «Loodan, et riigikogu edaspidi nii segaseid olukordi ei loo,» lisas ta. 

Madise rõhutas, et parlamendienamusel peab olema võimalik makse muuta ning ettevõtjatele ei tohiks anda eksitavaid lootusi.

«Õiguskantsleri ametisse asudes lubasin, et palun riigikohtul vajadusel hinnata seaduse põhiseaduspärasust ka siis, kui ma ise ei ole põhiseadusvastasuses lõpuni veendunud, ent selgus on ühiskonnas tarbetute pingete vältimiseks vajalik.  See oli just taoline juhtum,» selgitas ta. 

Saku: koduturul tegutsemine on surve all 

Saku Õlletehase teatel seab õlleaktsiisi kiirem tõus surve alla ettevõtte koduturul tegutsemise ning elavdab piirikaubandust, samuti võib see tähendada suuremat kange alkoholi tarbimist ning seega olla ohuks inimeste tervisele.

«Sel ja järgmisel aastal toimuv lahjade alkohoolsete jookide drastiline aktsiisitõus seab meie tegutsemise koduturul tõsise surve alla. Oodata on, et juba praegu märkimisväärne piirikaubandus Lätiga mitmekordistub ning kuni pool sisesemaisest müügist võib suunduda piirile,» ütles Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms BNS-ile.