Nädalavahetuse eel ähvardab suurt osa Eestist äike ja tugev vihm. Elektrilevi protsessijuht Meelis Kaps jagab blogis soovitusi, mida tuleks äikseperioodil seoses elektri ja elektroonikaseadmetega arvestada.
Viis praktilist soovitust äiksekahju ennetamiseks
Juhtmed seinast välja
Ainus kindel viis oma elektroonikaseadmete kaitsmiseks on nad äikseohu korral seinakontaktist valla päästa. Kahju põhjustab liigpinge, mis ületab mitmekordselt seadmete tavapärase tööpinge. Liigpinge tekib siis, kui äike lööb elektrivõrku - liinidesse või alajaama. Elektrivõrku ühendatud seadmed on ohus ka siis, äike on löönud juhtmetesse mitme kilomeetri kauguse. Tihti ei ole kasu ka sellest, kui elektrikilbist vool välja lülitada, sest piksetabamuse korral võib liigpinge läbi kilbi ikkagi seadmetesse jõuda.
Piksevarras kaitseb maja, mitte seadmeid
Kui elamu juurde on paigutatud piksevarras, aitab see ära hoida äikse otsetabamust majale. Piksevarras tekitab maja ümber kaitsesfääri, mis maandab pikse tabamuse, kuid elektroonikaseadmete kahjustused tekivad üldjuhul siis, kui äike tabab lähedalasuvat elektrivõrku. Võrku ühendatud seadmed võivad seega kahjustuda ka siis, kui maja kaitseb piksevarras.
Elektriliinid ja –mastid tõmbavad äikest ligi
Äike valib maapinnale jõudmisel kõige paremini maandatud objekti. Selleks võivad olla lagedal asetsevad üksikud puud, aga ka elektriliinid ja alajaamad. Kui äike tabab juhtmeid, on tagajärjeks efektsed, kuid läheduses viibivatele inimestele eluohtlikud elektrivälgud.
Hoia maha kukkunud elektriljuhtmetest eemale
Äiksega kaasneb tihti tugev tuul, mis võib langetada liinidele puid. Maha langenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda ega ka nendele läheneda. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ja oksi. Pinge all olevale juhtmele lähenedes võib tekkida eluohtlik sammupinge – maapinnast võib saada elektrilöögi juba kuni kaheksa meetri kauguselt, niiskete tingimuste korral kaugemaltki, kuni 20 meetri kauguselt. Kui olete maha kukkunud juhtme läheduses, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda võimalikult lühikeste, n.ö. «kukesammudega». Kui olete kindel, et suudate tasakaalu säilitada, võib ka kaks jalga koos või ühel jalal hüpata. Kahel jalal pikka sammu tehes või kukkudes võib saada elektrilöögi.
Teata riketest
Maha kukkunud või muul moel kahjustunud elektriliinidest teata koheselt Elektrilevi rikketelefonil 1343. Õnnetuse korral helista hädaabinumbril 112.