/nginx/o/2016/11/08/6049725t1hbeeb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/29/6827837t1hd494.jpg)
Balti riikide turule tuleb fond, mis hakkab tegema investeeringuid väikestesse, kuni kümnemiljonilise käibega ettevõtetesse.
Väikefirmad saavad võimaluse lisaraha kaasamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BaltCap Growth Fundi juhatusse kuuluva Heidi Kakko sõnul otsivad nad eelkõige selliseid reaalmajanduse ettevõtteid, kellel on soov ja vajadus oluliselt kasvada, sealhulgas ekspordi kaudu.
«Kui sa pole nurgapealne kohvik, siis jääb ühel hetkel Eesti turg sulle väikeseks,» nentis Kakko, lisades, et praegu on kapitaliturud suure hulga selliseid ettevõtteid lihtsalt ära unustanud. Raha kaasamise vajadusega ettevõtteid on aga väga palju. Kakko sõnul pole väikefirmad investeeringu tegemiseks vähem turvalised kui suured ettevõtted.
«Kui püsiv käive on kasvanud juba üle paari miljoni ja on olemas normaalne kasumlikkus või selge kasumipotentsiaal, siis me ei räägi enam tehnoloogia- või ärimudeliriskidest nii, nagu seda vaadatakse väga varajases faasis ettevõtete puhul,» rääkis Kakko.
Tema kinnitusel päris alustavatesse ettevõtetesse investeerimiseks see fond mõeldud pole, ettevõte peab siiski juba tegutsema ning klientide huvi toote või teenuse suhtes olema märgatav.
Investeeringu tegemise mõte on Kakko sõnul pakkuda ettevõttele võimalust viia ettevõte uuele kvalitatiivsele tasandile. «Väikesel turul tegutsedes on sul teatav klaaslagi ees, puudub suutlikkus laieneda, minna uutele turgudele,» nentis Kakko, märkides, et Balti riikidest näiteks Põhjamaade turule minekuks ja seal jala maha saamiseks kulub hulk raha.
INFOKAST: BaltCap Growth Fund
- Teeb 0,5-3 mln euro suuruseid investeeringuid.
- Kolme Balti riigi peale kokku planeeritakse teha 15-20 investeeringut.
- Sobivad kuni kümne miljoni eurose käibega ettevõtted.
- Otsib reaalmajanduse ettevõtteid, kellel on kasvuvajadus kas väliturgudele müügi või omandamiste kaudu laienemisel.
- Fondi maht 50 miljonit eurot.
- Fondi investorid: Balti Innovatsioonifond, Swedbanki pensionifondid, DNB pensionifondid, eravarahaldusettevõtted, fondi meeskond
Allikas: PM
Kakko kinnitusel on mitmeid potentsiaalseid investeerimisobjekte juba analüüsitud, kuid lõplikku otsust pole veel langetatud. Laual on ettevõtteid puidutööstussektorist, logistikuid, finantsteenuste pakkujaid ja teisi.
Välistatud on investeeringud alkoholi ja tubakaga seotud ettevõtetesse, baaspõllumajandusse ja mäetööstusesse, lisas Kakko. Põllumajandusettevõtetesse ei suunata investeeringuid seetõttu, et sellele valdkonnale on ette nähtud omad rahastamisskeemid.
BaltCapi juhtivpartneri Martin Kõdari sõnul pole varem sellist Balti riikide väikestele ettevõtetele suunatud fondi neil olnud. «See fond teeb omakapitali investeeringuid vahemikus 0,5–3 miljonit eurot,» rääkis Kõdar. «Selles vahemikus on kapitali pakkumine väga väike, aga samas on kuni kümnemiljonilise käibega ettevõtete hulk jälle väga suur.»
Kõdar lisas, et turule tulev fond on üks esimesi selle aasta algusest kehtima hakanud investeerimisfondide seaduse alusel asutatud usaldusfonde, mis tähendab fondi investeerivate institutsionaalsete investorite jaoks, et fondi tasemel ei toimu tulude topeltmaksustamist.
KOMMENTAAR
Ron Luvistsuk, EVEA volikogu liige ja Kodumaa Kapitali HLÜ juhatuse liige
/nginx/o/2017/06/29/6827717t1hdd4a.jpg)
Kindlasti on sellist fondi vaja. Antud fondi puhul vajab märkimist tõsiasi, et see on kolme riigi peale, mis tähendab seda, et Eesti firmad konkureerivad Läti ja Leedu firmadega, mis omakorda tähendab, et suurematel turgudel on suurem potentsiaal kasvule ja seepärast on Läti ja Leedu firmadel turu suurusest tingituna eelised.
Teine oluline asi on see, et investeeringu minimaalseks summaks on 0,5 mln eurot, mis tähendab automaatselt, et tehingus osalev ettevõte peab olema väärt vähemalt 1,5 mln eurot, kuna teadaolevalt fond soovib saada kuni 30 protsenti osalust.
Siit kerkib kohe järgmine küsimus Eesti jaoks, kui palju meil on väikseid ettevõtteid, kes sinna kvalifitseeruvad. Pigem on antud fond suunatud keskmistele ettevõtetele, kellel on võimalus laieneda, ja laieneda agressiivselt.
KOMMENTAAR 2
Kristjan Tamla, Swedbank Investeerimisfondide juht
/nginx/o/2017/06/29/6827719t1h6950.jpg)
Me näeme, et Eestis on aga puudus omakapitali finantseerimise võimalustest. Just väikese ja keskmise suurusega ettevõtete edasine kasv jääb sageli omakapitali leidmise taha.
Olukorras, kus suur osa finantsvarasid on üle maailma muutunud väga kalliks, on Eestis ja teistes Balti riikides selles valdkonnas võimalik meie arvates leida suhteliselt hea riski ja tootluse potentsiaaliga investeeringuid.
Lisaks näeme, et kvaliteedihüpe meie väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes on üheks peamiseks võtmeks siinse elatustaseme ja tootlikkuse kasvamisel. Meie arvates on oluline, et pensionifondi raha saab investeeritud juba tegutsevatesse ettevõtetesse, kus riske aitab maandada juba tekkinud reaalne rahavoog ja kliendibaas.