Euroopa Komisjon esitas nägemuse, kuidas euroliit piiratud eelarvega tulevikus hakkama saaks

Saksa päritolu eelarve- ja personalivolinik Günther H. Oettinger tänasel arutelupaberi esitlemisel. Foto: EMMANUEL DUNAND/AFP

Euroopa Komisjon avaldas täna arutelupaberi, milles käsitletakse erinevate tulevikustsenaariumide mõju euroliidu eelarvele pärast Suurbritannia lahkumist liidust.

«Kui Euroopa kavatseb lahendada uusi probleeme, tuleb selleks leida ka raha. Me saame kas kulutada vähem või tuleb leida uusi tuluallikaid, kuid igal juhul peab iga ELi eelarvest investeeritud euro andma lisandväärtust ja mõjutama inimeste igapäevaelu positiivselt,» märkis Euroopa Komisjoni eelarve- ja personalivolinik Günther H. Oettinger, kes on üks nendest volinikest, kelle juhtimisel arutelupaber sündis.

Arutelupaberis märgitakse, et ELi eelarve seisab silmitsi järjest suuremate väljakutsega teha vähema rahaga rohkem ära. Selle koostajad on veendunud, et EL peaks mängima suuremat rooli sellistes uutes poliitikavaldkondades nagu migratsioon, sise- ja välisjulgeolek ning kaitse. Peale selle peaks Euroopa säilitama juhtpositsiooni maailmas, olles suurim humanitaar- ja arenguabi andja ja liider kliimamuutuste vastases võitluses. See tuleb saavutada ELi eelarvega, mis Suurbritannia liidust lahkumise järel ainult kahaneb.

«On aeg ELi eelarve ümber teha. Tehkem see lihtsamaks, paindlikumaks ja kaalugem julgelt ja kujutlusvõimet kasutades, kuidas muuta see võimsaks vahendiks, mis aitab meil kasvada kiiremini ja rohkem kokku, nii et keegi ei jääks selles ülemaailmses majanduses tähelepanuta,» rääkis regionaalpoliitika volinik Corina Crețu, kes oli Oettingeri kõrval teine Komisjoni volinik, kes juhtis arutelupaberi koostamist.

Täna esitletud dokumendis tuuakse välja olulised arutamist vajavad punktid, mis põhinevad 1. märtsil avaldatud valges raamatus Euroopa tuleviku kohta nimetatud viiel ELi stsenaariumil.

Nende kohaselt on 27 liikmesriigiga ELil järgmised võimalused tulevikus jätkamiseks: 1) jätkata praegusel moel, 2) võetakse koos vähem ette, 3) liigutakse edasi eri kiirusega, 4) tehakse vähem, kuid tõhusamalt või 5) tehakse koos veelgi rohkem.

Igal neist näitlikest stsenaariumidest oleks erinevad tagajärjed – seda nii selles osas, millele kulutada, kui ka selles osas, kust peaks raha tulema. Valikuvariantidena nimetatakse nii seniste meetmete kulude kärpimist kui ka tulude suurendamist.

Veel tuuakse arutelupaberis välja ELi eelarve põhijooned ning tähtsaimate valdkondade (näiteks ühtekuuluvus ja põllumajandus) põhisuundumused. Samuti peatutakse üldistel teemadel, nagu ELi rahastuse lisandväärtus ja ELi rahastuse mõju liikmesriikide struktuurireformidele.

Valge raamatuga algatatud arutelu, mille raames on avaldatud rida aruteludokumente, aitab koostada ettepanekut EL27 järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille Komisjon kavatseb esitada 2018. aasta keskel. Sellega sätestatakse maksimaalsed summad, mida EL võib igal aastal eri poliitikavaldkondades kulutada vähemalt viie aasta jooksul.

Praegune mitmeaastane finantsraamistik hõlmab ajavahemikku 2014–2020. Igal aastal peab eelarve olema kõnealuse raamistikuga kooskõlas.